Pole aga võimatu, et juba Eestis olles tahate põigata korraks ka Soome või Saksamaale. Ja siis peab lemmikul olema — nagu teilgi — oma pass. Euroopa Liidu vastav seadus jõustus mullu sügisel.
Pass peab olema koduloomadel nagu koerad, kassid ja naaritsad. Ühtlasi tuleb loom varustada tätoveeringu või mikrokiibiga, kiibil olevat numbrit võrreldakse piiril passinumbriga. Pass sisaldab kohta ka pildi jaoks, kuid pilt ei ole kohustuslik. Kohustuslike andmete hulka kuuluvad nimi, omaniku andmed ja vaktsineerimise info. Nõuded kehtivad kõigis EL-i liikmesriikides peale Iirimaa, Malta, Rootsi ja Suurbritannia. Nendes riikides rakenduvad karmimad nõuded.
Eestis väljastavad loomapasse lemmikloomakliinikud ning praktiseerivad loomaarstid.
Kui Eesti pealinna kass või koer reisida ei kavatsegi, mikrokiibi peab ta aga lähiajal igal juhul nahavahele saama.
1. augustist 2006 muutub kõigile Tallinna lemmikloomaomanikele kohustuslikuks märgistada oma sõber veterinaararsti poolt paigaldatud elektroonilise mikrokiibiga. Eesmärk on kõik Tallinnas peetavad loomad registrisse kanda ning tõsta seega väikeloomaomanike vastutust oma sõbra eest ja, mis kõige olulisem — vähendada hulkuvate ja hoolitsuseta väikeloomade arvu.
„Kui lemmikloom kaob, siis on tema leidmisel ja kiibinumbri kontrollimisel võimalik registrist saada omaniku andmed ning pere saab jälle kokku,“ rõhutas Eesti Väikeloomaarstide Seltsi president ja Västriku loomakliiniku juhataja Valdeko Paavel, kelle sõnul on lemmikloomade kiibistamine ainus praktiline ning usaldusväärne vahend lemmiklooma ja tema omaniku identifitseerimiseks.
Kuna loomade tätoveerimine on valulik protsess ning tätoveeringud kipuvad aja jooksul tuhmuma, on paljud väikeloomakliinikud juba praegu tätoveerimisest loobunud.