Igor Gräzin plaanib europarlamenti kandideerida uue partei nimekirjas PM (5)
Eestlased Eestis | 03 Jan 2019  | EWR OnlineEWR

Anna Põld reporter
Vilja Kiisler erikorrespondent
3. jaanuar 2019, 10:16
Igor Gräzin
FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane
Täna Reformierakonnast lahkumise vormistanud Euroopa parlamendis asendusliikmena viibiv Igor Gräzin plaanib kandideerida europarlamenti mõne teise erakonna ridades.

https://poliitika.postimees.ee...

«Seda Igor Gräzinit, kes septembris europarlamenti läks, ei ole enam olemas,» ütles Gräzin. «Läksin teadmisega, et ma sinna kindlasti ei kandideeri. Praegu ma keerutan pead, vaatan paremale ja vasakule ja mõtlen, mida teha.» Gräzini jutul on tema enda sõnul käinud kaks ja pool erakonda, aga kes täpsemalt, seda keeldus ta ütlemast. «Ma ei istu maas ja ei oota diile,» teatas ta. «Käin ringi ja vaatan, kes mida teeb, ja siis otsustan ise. Europarlamendis jätkamine ei ole minu prioriteet, aga see on variant, mida kolm-neli kuud tagasi veel ei olnud.»

Gräzini euroskeptilisus on andnud alust arvata, et see moodustab tema võimaliku ühisosa Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga. Ent tänagi keeldus Gräzin kinnitamast, et EKRE võiks olla see uus erakond, mille ridades ta europarlamenti pürgida kavatseb.

«Mõistan hästi, mida Ronald Reagan mõtles demokraatidest lahkudes oma ütlusega: «Mitte mina ei lahkunud erakonnast, vaid erakond lahkus minust»,» kommenteeris Gräzin sotsiaalmeedias oma lahkumise tagamaid.

Gräzin väitis, et tema eemaldumine Reformierakonnast algas juba masu lõpupoole. «Masu lahendati puhtsotsialistlike meetoditega: eeskätt natsionaliseerimise ja riigistamisega,» ütles ta. «Veel enne seda oli toimunud rida asju, mis ei klapi mitte kuidagi Reformierakonna põhimõtetega. Näiteks Estonian Airi ülevalpidamine, raudtee riigistamine, mis töötab otseselt turumajanduse vastu. Ja kui siis tuli masu ja Andus Ansip (tollane Reformierakonna juht ja peaminister - VK) ütles, et sellises kriisis ta tahakski elada, siis mina sain sellest niimoodi aru, et kriisi käigus saame kätte vaba turumajanduse. Toimus täpselt vastupidine.»

Gräzin rääkis veel, et kolm aastat tagasi tegi liberalismi akadeemia talle ettepaneku kirjutada uus liberalismi manifest ja tema kirjutas selle ära, aga seda isegi ei arutatud. Manifest olevat siiamaani Gräzini sahtlis.
Erakonna peasekretär: kõigil on vabadus otsustada, kas kuuluda parteisse

Reformierakonna peasekretäri Erkki Keldo sõnul on erakonna liikmetel on loomulikult vabadus otsustada, kas nad kuuluvad meie ridadesse või mitte.

«Täname Igorit tema panuse eest Reformierakonda ja Eesti poliitikasse tervikuna. Teatavasti on Igoril viimasel ajal olnud üha enam seisukohti, mis erakonna liberaalsest pealiinist erinevad, näiteks skepsis Euroopa Liidu suhtes. Ma siiski usun, et Siim Kallase kirjutatud «Kodanike riigi manifesti» vaim on Reformierakonnas alles, meie jaoks on endiselt võtmeküsimusteks, et Eesti riik ajaks parempoolset majanduspoliitikat, et meil oleks maailma parim ettevõtluskeskkond, et riik sekkuks võimalikult vähe inimeste eraellu ning me austaks inimeste otsuseid ise valikuid teha,» ütles Keldo.

Gräzin liitus Reformierakonnaga 13. novembril 1994. Äriregistri andmetel lahkus mees erakonnast ametlikult täna.

Hetkel on Gräzin Euroopa Parlamendi saadik, tema volitused kestavad maikuuni. Ta sai europarlamenti Kaja Kallase asendusliikmena pärast seda, kui Kallasest sai Reformierakonna esimees. Kallase volitused europarlamendis lõppesid 5. septembril.

Pool aastat kestvat Euroopa Parlamendi saadiku tööd kirjeldas Gräzin kui õppe- ja tutvumisreisi.

 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
ei ole klaköör08 Jan 2019 08:19
Kuid selline on arvatavalt nelja promilline poliititehnoloogia. Tutvumisreis EU parlamenti ? Jana Toomiga oleks Tallinnaski juttu saanud puhuda, selleks ei pea ju EU kodanike raha kulutama,et Brüsselisse sõita.
neotrotskist06 Jan 2019 02:39
Rootsi sotsialistide häälekandja “Aftonbladet”, 14.11.1994: EL-i puhul on tegemist trotskistliku idee teostumisega.

„ Stalini oponent Trotski nõudis rahva täielikku orjastamist tööarmeedes. Vahe sunnismaise teo-orjusega seisnes vaid selles, et talupoeg töötas osa ajast mõisniku, osa aga enese heaks. Kuid marksistlikes-trotskistlikes tööarmeedes kavandati ainult käskija kasuks töötamist. Teo-ori võis end mõisniku käest vabaks osta, kuid trotskistid püüdsid säärast võimalust vältida, nad tahtsid täielikult kaotada eraomandi ja raha.“
– Viktor Suvorov, Puhastus, Tallinn 2000, lk 112–113.

Hitleril oli kava teha III Reichi auaarialasest Trotskist võidu korral Venemaa asevalitseja. See näitab sedagi, et neil olid ühed ja samad peremehed.
Alfred Rosenberg tundis Trotskit juba oma Moskvas elamiseja õppimise päevilt ja korraldes tema kohtumise Rudolf Hessiga 1935. aasta detsembris.
Hispaania kodusõjas aastatel 1936 - 39 sõdisid trotskistid stalinistide vastu. Viimased vastasid omapoolsete repressioonidega NLiidus ja mujalgi.
http://www.plam.ru/hist/kto_za...
http://www.dailymail.co.uk/new...

Ka liikumist "Occupy Wall Street" on peetud neotrotskistlikuks.
https://et.wikipedia.org/wiki/...
nii ongi06 Jan 2019 02:25
kogu "teater" ja eurovastasus selleks, et piruka juurde pääseda. Põhimõttelistes küsimustes ei erine kartellierakonnad üksteisest, eriti sarnased on "keksikud" ja "ooravad."
Ei ole kuulnud tema selget seisukohta inimkaubanduse ega sooneutraalsuse küsimustes. Kui paika saab hääletab kooris teiste liberaalidega.

Loe kõiki kommentaare (5)

Eestlased Eestis