23.—25. jaanuarini toimus Ottawas Rahvuslike Arhiivide peahoone auditooriumis II Balti filmide festival, milles osalesid läti, eesti ja leedu filmid. Festival toimus Kanada rahvusliku filminõukogu patronaazhi all, mille läbiviijateks olid Balti riikide suursaatkonnad ühise ettevõttena. Igale rahvusele oli pühendatud üks õhtu. Avamine toius Läti suursaadiku Janis Lusis'e sõnavõtuga. Avafilmile eelnes 6 min. pikkune läti joonisfilm Nils Skapans'i tootena: „Kodu augu õudused“. Pesukaru, olles oma kodus — puuõõnsuses — hommikuste toimingute tegevuses, kuuleb ta äkki võõrast häält, mille kestel ta elutoa seina tekib ümar auk. Rähn leiab ussikese, neelab selle ja alustab uue augu puurimist. Pesukaru saab selle üle väga vihaseks ning tõrjub rähni minema. Tagantjärele ta kahetseb oma tegude üle. Avafilmiks esitati läti film „Ohtlik suvi“, mis käsitles 1940.a. Nõukogude Liidu esimese okupatsiooni sündmusi. Sisuks oli ringhäälingu reporteri ja baltisaksa neiu vaheline armuvahekord, milline takerdus II maailmasõja julmustesse. Nendega on seotud mitte üksi rahvas koos juhtidega, vaid ka lugematute lihtinimeste elud. Filmi rezhissööriks oli Aigars Grauba ning pikkuseks 110 min. Pärast etendust oli korraldatud külalistele kolme saatkonna poolt ühine vastuvõtt veini ja suupistetega. Järgmisel õhtul eesti filmi eel näidati joonisfilmi, mis produtseeritud Janno Põldma poolt. Tema joonisfilmid on juba eelmistest aastatest auhindu ja tunnustust leidnud. Filmi pikkus oli 15 min. ning pealkirjaks „Armastuse võimalusest“. Suhete tõttu inimolevuste ning teiste elavate olevuste vahel näitab film, et elu pakub rohkem üllatusi kui esialgu paistab. Perekonnas on igal liikmel oma osa, kuni vanemad tunnevad, et on vaja jälle vaba olla ning lahkuvad oma pojast. Soojalt absurdsel ja humoorikal viisil käsitleb film mässu rutiini vastu ja mässu mässu vastu. Eesti film esitati sissejuhatava sõnavõtuga Eesti Vabariigi Suursaatkonna asjuri Sulev Roostare poolt. Filmi pealkirjaks oli „Ristumine peateega“, mille esilinastus toimus Tallinnas kinos Kosmos 19. märtsil 1999.a. Rezhissööriks on Arko Okk ning kestvus 68 min. Olles üllatunud vihmast ja kiire pimeduse lähenemisest otsustas üks noorpaar, kes oli „pöidla“ näitamise abil tühjal teel sõiduvõimalust ootamas, öömaja otsida. Maamajakese omanik, iseõppinud näitleja Osvald näis teadvat sügavamat põhjust ootamatute külastajate saabumiseks. Tema veider käitumine järgneb võrdselt veidrale pakkumisele. Osvald tahab osta raha eest tema külastaja naist. Raha sai talle antud tema jões eluneva kuldkala poolt. Laura ja Roland alustavad kaasamängimist, avastades, et see ei ole mäng. On ilmne, et raha mõjutab meie mõtlemist, tundeid ja eesmärke. Raha võib sünnitada ja hävitada sõprust. Kas ta suudab seda ka armastusega? Film põhineb edukal lavatükil moodsa muinasloo vormis, kus tuleb valik teha kahe võimsa jõu — armastuse ja raha vahel. Film sai 1999.a. Stockholmi 10. filmifestivalil auhinna kui parim mängufilm kategoorias „Virmalised“. Kolmandal päeval esitati leedu film sissejuhtava sõnavõtuga Leedu suursaadiku R. Shidlauskase poolt. Nagu kõigil eelnevatel päevadel eelnes 6 min. pikkune joonisfilm „Zyzla“, kus rõõmsameelne sääsk mängib vingerpusse teiste metsaelanike kallal. Järgnev peafilm „Elze elu“ oli liigutav draama, mille tegelaskond kuulub eelneva sajandi sünniaega Ida-Preisi viljatus ja ahtras rannapiirkonnas. Rezhissööriks on Algimantas Puipa ning filmi pikkuseks 2 tundi. Kaks kalapaati võitlevad avamerel tihedas udus. Kaks elu, mida saatus on ühendanud mere abil: rannavalve piirkonna ülem Greenbaum ja kalur Jurgaitis. Üks paatidest läheb ümber ja korraga Greenbaum on sügavas vees ning ainuke abinõu, mis teda ühendab eluga, on tema paadi ankruköis. Jurgaitis päästab Greenbaumi selle asemel, et lasta teda uppuda. See tegu aga ei tee temale head, sest teda mõistetakse süüdi mõrvakatses. Tema noor tütar Elze võetakse kasulapseks tema vanast sõbrast kaupmehe Mykolase poolt, kuna isa on mõistetud vangi. Ajaga Elze kasvab, saab täisealiseks ning see on just Mykolase maja, kus tärkab armastus Elze ja Mykolase poja Endrikie vahel. Kahjuks on see armastus määratud saatuse poolt hukka, korrates Romeo ja Julia lugu. Elze on jäänud üksi maailma, kaotades oma tõelise armastuse ja oma isa saatuse raevu kiuste. Kuid hävingust tärkab uus elu, armastuseks ja õitsenguks... Märtsikuu kestel toimuvad samade filmide esitused Winnipegi ja Vancouveri filmifestivalidel. WALTER PENT
II Balti filmide festival 2002 Ottawas
Kultuur
TRENDING
