24. jaan. toimus Ottawas Rahvusliku Arhiivi hoones III Balti filmide festivali avamine, mille avasõnad ütlesid Läti suursaadik Ates Sjanits, Leedu suursaadik Sigute Jakstonyte ja Eesti asjur Sulev Roostar. Mõlemale lõunapoolsele suursaadikule oli see esimene festival, kuna nad saabusid sellele töökohale alles mõned kuud tagasi.
Avafilmiks näidati 2001.a. lavastatud leedu filmi „The Lease“ (üür). Selle lavastajaks oli Uljana Kim ja rezhissööriks Kristijonas Vildziunas; pikkus 78 minutit. Sündmustik esitatakse pärast Nõukogude okupatsiooniaega. Olles tulemusrikkalt asutanud omale väikese äri, otsustab selle omanik, neljakümnendates aastates naine lahkuda oma perekonnast, tõugatuna ajest saavutada ebamäärane vabadus. Läbi elanud perekonnaelu katastroofi, püüab ta leida oma kohta elus. Kuid varsti ta kogeb, et ta individuaalne vabadus on saavutatav teatud hinnaga. See on paeluv isiksuse portree, näidates, kuidas üks naine loob taas rasketes tingimustes iseenda.
Pärast filmi pakuti saatkondade poolt pealtvaatajaskonnale veini ja suupisteid.
26. jaan. näidati samas asukohas läti ja eesti ühislavastusena 90 min. pikkust filmi „Head käed“, mille rezhissööriks oli Peeter Simm. Filmi käsikiri oli Toomas Raudami ja Peeter Simmi poolt ning lavastajateks Artur Talvik Eesti Allfilmist ja Gatis Upmalis läti F.O.R.M.A-st. Ülesvõtete direktor Uldis Jancis.
Filmi peategelasel Margitil on head käed. Need on õrnad ja hellad, aga neid pole tunda, kui nad libisevad su taskusse. Margit pääseb politsei eest ning põgeneb Lätist. Oma teekonna lõpul leiab ta end väikeses Eesti linnakeses, kus politseinik Arnold on ootamas, et pakkuda talle oma armastust. Margit võtab selle vastu, sest milline oleks kindlam tee, et varjata oma kuritegusid politseiniku selja taga? Kuid varsti ilmneb, et tal on rohkem kui üks austaja, samaaegselt annab ta lootusi mitmele mehele. Lõpuks ta võrgutab kohaliku politseiniku ning hakkab hoolt kandma andeka poisi eest. See on koomiline lugu vargatüdrukust, kellest saab peaaegu korralik abielunaine ning ema väikesele poisile. Filmi peategelased on Rezija Kalnina, Tiit Sukk, Lembit Ulfsak, Tõnu Kark jt.
29. jaan. näidati eesti filmi „Karu süda“, mis on linastatud Eestis kõige enam loetud Nikolai Baturini novelli järgi. Arvustajad peavad seda hilisema eesti kirjanduse kõige algupärasemaks raamatuks. See on inimliku identsuse otsing Siberis. Noor eurooplane Nikita põgeneb linnast Siberisse, et elada kütina, lootes leida oma tõelist „mina“ kaugel tsivilisatsioonist. Mitmed naised armastavad teda ning tal tuleb teha valik. Kuid mitte ainult naiste vahel. Mida ta õieti tahab? Millise mehena meeldib talle elada? Igaühel ja kõikidel esemetel Siberis on vaim. Maailm täis mütoloogilisi tõekspidamisi teeb Nikita vastutavaks teiste olendite saatuse suhtes. Peagi hakkab tema suhtes armuhuvi tundma naabruskonna külakooliõpetaja... See on kaasakiskuv film kogemuste ja illusioonide vahele tekkinud pingetele. Jäädvustatud maastikuvõtted on ülihuvitavad ja lausa haruldased. Film tunnistati parimaks Euroopa filmivõistlustel kinematograafia alal. Filmi rezhissööriks on Arvo Iho; käsikirja koostaja Rustam Ibragimbekov ja lavastajaks Mati Sepping.
III Balti filmide festival Ottawas
Kultuur
TRENDING
