Euroopa suurriigid tunnevad Iirimaa pärast muret, kuna riik teatas täna, et peab järgmisel aastal laenama 23,5 miljardit eurot.

Iirimaal on riik päästmas finantssektorit nagu paljudes teisteski riikides, kuid võlakirjainvestoritele tundub, et sellest ei piisa, ja oodatakse, et Iirimaa võtaks saranaselt Kreekale vastu abi Euroopa Liidult ja IMFilt, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Investorid müüvad kümneaastaseid riigi võlakirju praegu pimesi ja intressimäärad tõusid seal eile lausa üheksa protsendi juurde, mis on Iirimaa võlakirjade puhul juba liigagi kõrge määr. Täna langesid intressid tänu Euroopa suurriikide avaldusele 8,2 protsendini.

Võlakirjainvestorite usaldamatus muudab Iirimaa jaoks raha laenamise kallimaks. Euroopa Liit on valmis riiki vajaduse korral abistama, kuid Iirimaa pole abist huvitatud, sest sealse valitsuse hinnangul jätkub neil hetkel raha riigi üleval pidamiseks.

Ka Kreeka valitsus lükkas kuulujutud IMFi abi vastuvõtmise kohta viimase hetkeni tagasi, kuid lõpuks tehti seda ikkagi. Samas on Iirimaa ja Kreeka kriisi vahel suur erinevus. Iirimaa riigieelarve on järgmiseks aastaks kinnitatud ja lisaraha suveni ei vajata, Kreeka pöördus IMFi poole aga siis, kui riigi kõik rahatagavarad olid otsas.

Küll aga võib Euroopa Liit Iirimaa finantsseisu sekkuda sel moel, et ostab Iirimaa võlakirju eesmärgiga intressid alla tuua.

Tiefteni fondijuht Miko Mälberg märkis, et Kreekas tegi riik salastatud operatsioone, aga Iirimaal seda probleemi ei ole. Üldjoontes on seis tema hinnangul siiski sama - pangandussektor on surve all ja välisinvestorid riigist lahkumas.

Otseselt Iirimaal toimuv meid siin Mälbergi sõnul ei mõjuta. "Aga tuleb tähele panna, et Skandinaavia pankadel on palju positsioone Iirimaal, mis võib siis nende kasumlikkust mõjutada," lisas ta.

Pangakriis võib Iirimaale maksma minna kuni 50 miljardit eurot.

Märkmed: