Euroopa Liidu uutele liikmesriikidele tööturu avatuks jätnud Iirimaale saabub iga kuu keskmiselt 10 000 uut töötegijat, Eestist on Iirimaale suundunud 3000 töötajat.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni ja Iiri parlamendi Euroopa asjade komisjoni delegatsiooni kolmapäevasel kohtumisel kujunesid keskseks kõneteemaks tööhõive ja tööjõupuudusega seotud probleemid, teatas riigikogu pressitalitus.
Iiri Euroopa asjade ühiskomisjoni esimees John Deasy hinnangul on tööjõu puudus kujunenud viimase aja üheks võtmeküsimuseks. Seetõttu pidas ta õigustatuks, et Iiri jättis oma tööturu Euroopa Liidu uutele liikmesriikidele avatuks. Deasy sõnul saabub Iirimaale igas kuus keskmiselt 10 000 uut töötegijat peamiselt Poolast ja Balti riikidest. Daisy tänas Eestit nende 3000 töötaja eest, kes on läinud Iirimaale Eestist.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kristiina Ojuland ja komisjoni liikmed Katrin Saks, Urmas Reinsalu ning Raivo Järvi selgitasid Eesti positsioone tööjõudefitsiidi korvamisel, eriti neid aspekte, mis seotud tööjõu värbamisega väljastpoolt Euroopa Liitu — Ukrainast, Venemaalt, Valgevenest.
Ojulandi hinnangul puudub erakondadel selles küsimuses poliitiline kokkulepe ja see on ta arvates üks küsimus, millega järgmisel valitsusele tuleb kindlasti peale riigikogu valimisi tuleval aastal tegelema hakata.
Katrin Saksa sõnul peaks Eesti olema tööjõu värbamisel Ukrainast, Venemaalt ja Valgevenest ettevaatlik, kuna siin praegu elav venekeelne elanikkond ei ole piisavalt integreerunud ja selle paisutamine võib kaasa tuua uusi pingeid. Urmas Reinsalu arvates on venekeelse tööjõu värbamine Eesti erakondade jaoks peaaegu et tabuteema, kuna Eesti on rahvusriik, mille eesmärk on eelkõige tagada eesti keele ja rahvuse säilimine.
Ojuland avaldas arvamust, et Eesti peab jätkama senist konservatiivset immigratsioonipoliitikat ja võõrtööjõu värbamine saaks kõne alla tulla vaid nendes sektorites, kus seda väga vajatakse. See saab olla üles ehitatud ajutistele töö- ja elamislubadele ja peale tähtaja lõppemist peaksid võõrtöölised oma kodumaale naasma.
Teise olulise teemana oli kõne all Eesti adapteerumine Euroopa Liitu ja liikmesriikide osalus Euroopa Liidu otsustusprotsessides. Ojuland tõstis siin esile subsidiaarsuse põhimõtte, mis tähendab, et liikmesriikide jaoks olulised küsimused peaksid olema nende enda otsustada.
„Me peame lõpetama Euroopa Liidu poolse pideva surve, ülereguleerimise ja kõikvõimalike uute institutsioonide loomise,” rõhutas Ojuland.
www.DELFI.ee