Käes ammu aeg on endalt heita tuimus
ja reeturite vastu vapralt astuda!
Palume meestel hetkeks paljastada pea! Mitte valitsuste poolt hauda tõugatava Tartu rahulepingu mälestuseks. Palun selle kõnekoosoleku korraldanud Seto Kongressi Vanemate Kogu nimel paljastada pea Vabadussõjas langenud ning hukkunud 3588 vapra eesti mehe mälestuseks!
Küsigem endilt, eesti mehed ja naised, ja oma valitsustelt küsigem: kas me nõukogude korra ajal ei teadnud, et Eesti on okupeeritud? Kas me pidasime Eesti NSV-d rahva loodud vabaks riigiks?
Ei pidanud! Miks me teeme seda siis nüüd? Miks siis iseseisvas Eesti Vabariigis Sõrvest Irboskani elanud ja töötanud Eesti kodanikud on nüüd kahte lehte löödud: ühed on saanud tagasi oma kodud, põllud ja metsad; teistelt aga, kes sündinud ja elanud Piusa jõe taga Petseri ümbruses, on võetud isegi Eestis sündimise õigus – enne sõda Eesti Vabariigis sündinute uutesse passidesse märgib Eesti Kodakondsusamet: sündinud Venemaal (!?)
Kas Eesti Vabariiki pole kunagi olnudki? Kas ajaloos on olnud vaid Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik – see tõelisest Eestist kaks korda kauem kestnud okupatsiooniriik? See, mille piirid siiamaani kindlalt enne Petserit ja Saatset seisavad ning mille piiriposte mõnedki ennast vabadusvõitlejateks tituleerivad poliitikahaid täna betooni valada ja koguni lepingutel põlistada tahavad.
Kas mullu kevadel napi ajaga kümne inimese poolt kogutud 13 000 allkirja Eestimaa tükeldamise vastu ei ole üldse argument? Kui ei, siis otsustagu kogu rahvas – et jah, anname ära kaks tükki Eestist. Koos kõigiga, kes seal elanud ja elavad.
Valitsused teadsid, et rahvas sellega ei nõustu! Seepärast ei pandud rahvahääletusele Eesti territooriumi saatust. Seepärast ei panda rahvahääletusele ka Euroopa Liidu põhiseadust.
Kui kaua laseme end lollitada neil, kes ütlevad, et petserimaa-eestlasi pole olemaski olnud? Kas jääme uskuma meie oma rahvusest küünikute iseennast peegeldavat ütlust: „eestlase lemmiktoit on teine eestlane“ ??
Kas lepime sellega, et ka järgmine Riigikogu saab olema taoline, kes rahvalt nõu ja luba küsimata teeb alandlikult kõike, mida käsevad suurriikide rahatuusad?
Esimese ja õiglase sammu saab astuda Eesti Vabariigi Riigikogu, kui denonsseerib 2005. aasta 20. juunil ratifitseeritud Eesti-Vene uuslepingu! Paistab, et tänane Riigikogu pole selleks valmis. Rahva, see tähendab valijate kohus on küsida Riigikogu järgmisse koosseisu kandideerijate käest: kas olete valmis parandama argpükside ja saamatute vigu?
Kui meie üheskoos suudame iseseisvusele, vabadusele ja õiglusele mõelda ja ühtlasi tegutseda päevast päeva – siis küll kirjutatakse Eesti ajalukku edaspidigi võidupäevi.
Kui ei suuda, siis jääme tähistama vaid oma leinapäevi. Kuni välja sureme.
Tõe kuulutamiseks ei ole palju sõnu vaja. Vaja on, et me kuulutaksime tõde iga päev!
Võtkem end kokku usus ja lootuses! Võitlus kestab!
Ilmar Vananurme kõne Tartu rahulepingu 86. aastapäeval Tartus NR
Kuumad uudised | 02 Feb 2006 | EWR
Kuumad uudised
TRENDING
