Meteoroloog
2. august 2017
Äikesetorm. | FOTO: /Caters News Agency/Scanpix
Meteoroloog ja äikesehuviline Jüri Kamenik selgitab Postimehe palvel, miks öösel meile jõudma pidanud äikesetorm Eesti asemel hoopis Lätti jõudis.
Meedias paanikat külvanud algne uudis «The Finnish Meteorological Institute warns of heavy thunderstorms - the Baltic Sea is becoming even dangerous» hoiatas või suisa ähvardas, et Läänemere piirkonnal seisavad ees ohtlikud äikesetormid. Kuigi Euroopa tormihoiatuste eksperiment ESTOFEX andis juba 1. augustiks tõsise väljavaate, osutus päev siiski rahulikuks. Erandiks oli vaid Alpide läheduses arenenud intensiivne äike. Samas oli selge, et troopiline õhumass oli väga labiilne (ebastabiilne – toim.), õhumasside vastasseis väga suur ja seetõttu püsis ikkagi õhus ohtliku ilma võimalus.
/ Saksa Ilmateenistus dwd.de
Kuidas torm tekkis?
Saksa ilmateenistuse kaardilt on näha, et öösel liikus üle Baltimaade soe front. Kuna pealetungiv soe õhumass oli väga niiske ja seetõttu ka labiilne, arenes soojal frondil konvektsioon ja tekkis äike. Milvi Jürissaar kirjutab Eesti Loodus august / september 1997 numbris järgnevalt: «Suvel võivad rünksajupilved areneda ka I liiki külmal frondil ja sooja tüüpi oklusioonifrondil. Haruldasemad on rünksajupilved soojal frondil. Sel juhul on nad väga võimsad, nendega kaasneb intensiivne äike ja tugev vihm. Tavaliselt arenevad need pilved soojal frondil siis, kui tekib suur temperatuuri erinevus pilvede alumisel ja ülemisel piiril. Nii suureneb vertikaalne temperatuuri gradient, see omakorda põhjustab vertikaalvoolude tekke. Atmosfäärifrontidel võivad rünksajupilved esineda igal kella- ja aastaajal, siiski on neid rohkem soojal poolaastal.»
Lisaks sellele kirjutab Milvi Jürissaar oma õpikus (1998. Meteoroloogia. Tartu Lennukolledž) järgmist: «Äike esineb soojal frondil suhteliselt harva, kuid võib olla väga intensiivne. Eriti tugevad on sooja frondi äikesed siis, kui tsükloni sooja sektorit täidab mereline troopiline õhumass. Viimane on soe ja niiske ning selles arenevad võimsad tõusvad õhuvoolud. Äikestega kaasnevad tugevad hoogsajud ja suur sademete hulk. Sooja frondiga seotud äikesed esinevad peamiselt öösel, merede ja ookeanide kohal ka päeval. /---/ Võrdlemisi harva, ent see-eest väga tugev ja ohtlik on äike soojal frondil. Tavaliselt tuleb sooja frondi äike öösel: siis jahtub pilvede ülemine pind, kasvab temperatuuri vertikaalne gradient, kujunevad vertikaalvoolud ja äike.»
Osundan Jürissaart, sest nendes lõikudes on väga täpne kirjeldus 2. augusti öösel toimunu kohta. Nii juhtuski, et öösel tekkis Läänemerel ja Leedu rannikul soojal frondil äike, mis liikus kirdesse. Soe front oli seotud madalrõhulohuga, milles moodustus osatsüklon. Süvenev osatsüklon liikus üle Läänemere kirde suunas. Selle sooja sektorit täitis troopiline õhumass, tagalasse aga voolas Põhjamerelt (ja Atlandi ookeanilt) palju jahedam polaarne õhumass.
Niisiis olid eeldused tugevaks ja ohtlikuks äikeseks täidetud ja selle eest hoiatas õigustatult ka Ilmateenistus: «2.08. hommikul jõuab tugevate vihmasadude vöönd Liivi lahe ümbrusse ja laieneb kiiresti üle Eesti, on äikest. Ennelõunal on tugeva saju tõenäosus suurem Eesti lääne- ja loodeosas, pärastlõunal on äikese ja tugevate tuulepuhangute oht Pärnu-Narva joonest ida pool. Pärastlõunal on oodata ka edela- ja läänetuule tugevnemist puhanguti 16 m/s.»
Arikkel jatkub siit: http://atlas.postimees.ee/4198...
