Raamat peegeldab Alberta eesti ühiskonna ajaloolist ja kultuuripärandit, säilitades seda järeltulevatele põlvedele. Ajalooliste rekordite ja ühiskonnaliikmete panuste kogumik toob välja nii Eesti diasporaa ajaloo, inimesed kui kultuuripärandi alates esimestest asutajatest aastal 1899.
Raamatu koostajad on ära teinud suure töö; kasutatud on mitmeid allikmaterale. Põhjalik ajalooline käsitlus annab ülevaate oludest 19.-20. sajandi Eestis ning sellest, mis tingis väljarändamise. Kirjeldatud on teekondi Euroopas, Atlandi ületamist ja edasist reisimist Põhja-Ameerika mandril.
Nagu saame teada, otsisid esimesed eestlastest saabujad maad, mis sarnaneks nende sünnikohale; maad, mida saaks harida ja mis vastaks nende perede vajadustele ja kus oleks piisavalt ruumi. Albertas, mis sai ametlikult Kanada provintsiks 1905.a., oli sellist maad rohkesti. Töötati kõvasti, võideldi ilmastikutingimustega ning tunti rõõmu hea saagi üle. Kasvatati mitmeid köögivilju, teravilja ning peeti karja. Raamat toob välja erinevaid ajastuid ja immigratsioonilaineid, mis tõid Albertasse uusi eestlasi. Palju on juttu lisaks tööle ka ühistegevusest ja kultuurist, ei puudu ka eesti traditsioonilised toiduretseptid. Inimeste personaalsed lood annavad lugejale eriti ereda pildi erinevate ajastute oludest ning teemadest, millega võõral maal kokku puutuda tuli.
Raamatut levitatakse arhiivide ja raamatukogude kaudu Kanadas ja Eestis.
