Fotol vasakult Mati Strauss, Jaak Pihlak, Ain Krillo.
Eesti Sõjamuuseumis esitleti 2. veebruaril, Tartu rahu aastapäeval, biograafilist teatmeteost „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“. Suureformaadilise 910 lehekülje paksuse raamatu koostajateks on Jaak Pihlak, Mati Strauss ja Ain Krillo. Raamatu kokkupanek on neil aega võtnud ligikaudu 25 aastat, vahepeal, 2004. aastal, avaldati Vabadusristi kavaleride register. Teatmeteoses on ära toodud 3126 isiku eluloolised andmed, neist 2168 koos portreefotodega. Teadmata saatusega kavalere on jäänud 92. Kui 1935. aastal ilmunud Vabadusristi kavaleride biograafilises teatmikus olid ära toodud 1343 Vabadusristi saanud Eesti kodaniku elulood, siis uues väljaandes on lisaks veel ka selle teenetemärgi saanud välisriikide kodanike elulood. Ligikaudu kolmandik Vabadusristi saanutest ongi välismaalased, sealhulgas on muidugi Põhjamaade, eelkõige Soome vabatahtlikud. Kokku annetati Vabadusristi 18 välisriigi kodanikule, lisaks kangelaslinnale Verdunile, samuti Briti, Prantsuse ja Itaalia tundmatule sõdurile. Eesti Vabaduse Risti annetati aastatel 1919 – 1925 kokku 3225 korral, sealhulgas ka 1924. aasta 1. detsembri mässukatse mahasurujatele. Mõnel juhul on ühele isikule annetatud Eesti Vabaduse Rist kaks, harvematel juhtudel isegi kolm korda. Teatmik on varustatud Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese tervituse ja põhjaliku ning hästi illustreeritud eessõnaga. Raamatu lõpus on ka Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas langenud Vabadusristi kavaleride nimekirjad, samuti inglise ja venekeelsed lühikokkuvõtted.
Teks ja foto: Peep Pillak
