Ilmus koguteose „Eestlased Lätis“ 2. raamat
Kultuur | 06 Feb 2009  | EEEesti Elu
Eha Luik Harjumaal, EKKT liige

Kirjastuse „Välis-Eesti“ (Tallinn) väljaandel ilmus koguteose „Eestlased Lätis“ 2. raamat.

Raamatu esitlemine toimus 16. jaanuaril Tallinnas Eduard Vilde Muuseumis. Tseremoonia avas muuseumi juhataja Kairi Toomet, kes tänas autoreid nii olulise teose eest.

Arvuka osavõtjaskonna seas olid Eestist pärit autorid Jüri Trei, Vahur Mägi ja Hendrik Arro ning Lätist kunstnik Mare Viupe ja ajakirjanik Veiko Spolitis.

Osalenuid tervitasid Läti Vabariigi Suursaadik K?rlis Eihenbaums ja Läti saatkonna kultuuriatashee Guntars Godinsh.

Kõnealuse raamatu koostaja Leili Utno ütles oma sõnavõtus, et raamatu avamispaiga valik pole juhuslik. Lätiga seotud Eesti kirjameestest on Eduard Vilde olnud kõige tuntum ja viljakam. Koguteoses on lehekülgi E. Vilde tegevusest ajakirjanikuna Riias ja tema loomingulisest aktiivsusest sel perioodil.

Äsjailmunud koguteose „Eestlased Lätis“ 2. raamat on pühendatud Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja võiduka Võnnu lahingu 90. aastapäevale.

Teose esimeses osas iseloomustatakse Läti kümmet suuremat kesk- ja kõrgkooli ning antakse ülevaade neis hariduse saanud eestlastest.

Teises osas on avaldatud teoloog Hannes Korjuse uurimus eesti kogudustest ja eestlaste usulisest tegevusest Lätis.

Kolmas osa on pühendatud eesti kirjameeste tegevusele, eesti päritolu kunstnikele, eesti kultuuri edendajatele Lätis ja Läti Vabariigis riiklikku tunnustust pälvinud eestlastele.

Koguteoses avaldatu toetub põhiliselt arhiivimaterjalidele, tunnistades neist sajandipikkustest eestlaste ja lätlaste haridus- ja kultuurialastest seostest, mis on kujundanud meie ühist kultuuriruumi.

Koguteose 1. raamat ilmus 2007. a. ja peaks olema huvipakkuv Eesti diplomaatidele eelkõige selle III osas avaldatud prof. Heino Arumäe artikli „Ühist ja erinevat Eesti ja Läti välispoliitikas esimesel iseseisvusperioodil“ ja teiste diplomaatiat käsitlevate artiklite tõttu.

 
Kultuur