Paar põlvkonda tagasi ilmus Tiina Tuvikese sulest Vaba Eestlase veergudel sageli luuletusi ja artikleid. Ka leidsid ta usulised tunded ja tunnetused väljendust Toronto Peetri koguduse ajakirjas Elu. Kaastööde lõppemisel langes Tiina Tuvikene unustusehõlma.
Taas tõi ta tähelepanu fookusesse surm, mis saabus eraklikus üksinduses. Nii nagu ta suri — tähelepandamatult — toimus ka matus ainult vaid pastori sõnade saatel — puudusid matuselised. Teade surmast aga levis ja see sai Aino Müllerbeckile ja kadunud Henny Arujale tähelepanu pööramiseks Tiina Tuvikese isiksusele ja tema kirjanduslikule loomingule, mida oli nauditud. Bibliograafia Klubi korraldas Tiina Tuvikese mälestusõhtu, kus öeldi hilinenult järelehüüdeid, loeti tema luulet ning esitati kirjanduskriitilisi ülevaateid. Mälestusõhtu sai omakorda Aino Müllerbeckile tõukeks koguda Tiina Tuvikese luulelooming ja see välja anda ühes tema isiku ja loomingu kohta käivate artiklitega.
Luulekogu „Elu ja usk“ ilmuski Bibliograafia Klubi kirjastusel 2002. aasta sügisel. Teost tuvustati Bibliograafia Klubi üritusel „Naer on terviseks“.
Luuleteoste üldise tagasihoidliku leviku tõttu ilmus „Elu ja usk“ viiekümnes eksemplaris. Toimetuse ettevaatlikkus osutus aga ekslikuks. Raamat müüdi läbi lühikese ajaga. Rahuldamata jäänud nõudmiste tõttu otsustas toimetus välja anda luulekogu uustrüki, mis sisaldab lisaks vahepeal avastatud kolm luuletust ja eelpool nimetatud ajalehes ja ajakirjas ilmunud Tiina Tuvikese üle üheksakümne nimetusega artiklite loetelu.
Raamat on saadaval Bibliograafia Klubilt.