MÄRTSIKÜÜDITAMISEST JA UUTE RAHVUSRIIKIDE KUJUNEMISEST VENEMAA IMPEERIUMI VAREMEILE
Eesti Ajaloomuuseumi aastaraamatute “Uuemaid aspekte märtsiküüditamise uurimisest” ja „Rahvusest riigiks“ esitlus toimub Eesti Ajaloomuuseumi 146. sünnipäeval, 19. veebruaril kell 15 Maarjamäe lossis.
Aastaraamat “UUEMAID ASPEKTE MÄRTSIKÜÜDITAMISE UURIMISEST”
1949. aasta märtsis viidi mõne päeva jooksul oma kodudest vägivaldselt ära üle 20 000 Eesti inimese, kellest kolmveerandi moodustasid naised ja lapsed. Tegemist oli sovetivõimu ühe kõige ulatuslikuma repressiooniga Eesti elanikkonna vastu.
Märtsiküüditamisest ja muudest sovetirežiimi kuritegudest sai kodumaal avalikult kõnelema hakata alles veidi rohkem kui kaks aastakümmet tagasi. Järgnenud aastatel on ajaloolased, ajakirjanikud ja ka represseeritud ise teinud märtsiküüditamise uurimisel ära suure töö. Nüüdseks on üldteada aktsiooni põhifaktid. Ometi on veel vara öelda, et märtsiküüditamine on läbi uuritud, et me teame sellest kõike.
24. märtsil 2009. aastal toimus Tallinnas Eesti Ajaloomuuseumis märtsiküüditamise teemaline teaduskonverents, millega mälestati 60 aastat varem aset leinud massideporteerimist. Avalikkuse ja meedia suur huvi konverentsi vastu näitas, et seal käsitletud teemad ei ole oma aktuaalsust kaotanud tänapäevalgi.
Käesolevas kogumikus on avaldatud kümme artiklit, mille aluseks olev uurimistöö on tehtud viimastel aastatel ja mis valgustavad uusi aspekte märtsiküüditamise teadusliku uurimise vallas. Artiklites on esitatud hulgaliselt uut faktimaterjali ning kontrollitud varem püstitatud väidete paikapidavust.
Kajastamist leiab märtsiküüditamise ettevalmistamine ja läbiviimine ning selle mõjud Eesti ühiskonnale. Muuhulgas analüüsitakse deporteerimisaktsiooni mõju metsavendluse hääbumisele, kompartei ja selle esindajate panust küüditamisse, aga samuti ka märtsiküüditamise mälestamist ja meenutamist tänapäeval jpm.
Artiklikogumik ilmub Ajaloomuuseumi aastaraamatusarjas Varia Historica. Kogumiku koostajad on Olev Liivik ja Hiljar Tammela.
Kogumiku sisukord:
* Aigi Rahi-Tamm. Küüditamised nõukogude repressiivpoliitika komponendina.
* Lauri Frei. Kulakuks tegemine kui märtsiküüditamise ettevalmistav samm Tartumaa Äksi valla näitel
* Andres Kahar. Kuidas toimus väljasaadetavate kindlaksmääramine?
* Pearu Kuusk. Väljasaatmata jäänud kontingent
* Tõnu Tannberg. Teekond Siberisse Pärnumaa küüditamisešelonide nr. 97305 ja 97308 näitel 1949. aastal
* Meelis Saueauk. Eestimaa Kommunistliku Partei rollist märtsiküüditamise läbiviimisel 1949. aastal
* Mati Mandel. Metsavendlus ja märtsiküüditamine Pärnumaa põhjaosas
* Olev Liivik. Märtsiküüditamine “Eesti süüasja” (1949–1952) kontekstis
* Hiljar Tammela. Kuulujutud eelseisvast küüditamisest kui mentaliteediajalooline nähtus
* Terje Anepaio. “Meie mäle(s)tame!” Represseeritute mälukogukond Memento Rakvere Ühingu näitel. Eesti Rahva Muuseum dokumenteerimas repressioone ja nende mälestamist
Täpsem info: Eesti Ajaloomuuseumi teadur Olev Liivik, , gsm 5090626
Aastaraamat „RAHVUSEST RIIGIKS. FROM NATION TO STATE“
Eesti polnud ainus maa, mis sõjast ja revolutsioonidest räsitud Venemaa varemeile püüdis aastail 1917–1920 oma rahvusriiki luua, seda tehti ka mitmetel teistel Vene impeeriumisse kuulunud aladel. Tutvustamaks laiemale kuulajaskonnale seda üht kõige murrangulisemat etappi Ida-Euroopa 20. sajandi ajaloos korraldas Eesti Ajaloomuuseum 6. märtsil 2008. aastal rahvusvahelise konverentsi „Rahvusest riigiks”, kus kuulati ettekandeid Soome, Läti, Leedu, Ukraina, Valgevene, Vene, Saksa ja Eesti teadlastelt. Artiklikogumik põhinebki konverentsimaterjalidel.
Artiklid on eesti, inglise ja vene keeles.
Artiklikogumik ilmub Ajaloomuuseumi aastaraamatusarjas Varia Historica. Kogumiku koostaja on Ivar Leimus.
Kogumiku sisukord:
* Seppo Zetterberg
Iseseisva Soome sünd 1917–1920
The birth of independent Finland
* Эрикс Екабсонс
Отношения Латвии с Эстонией, Литвой и Польшей во время Войны за независимость в 1918-1920 гг.
Relations of Latvia with Estonia, Lithuania and Poland during War of Independence in 1918-1920
* Чесловас Лауринавичюс
Безопасность Балтийских стран и Литва в межвоенный период
Security of Baltic States and Lithuania between two World Wars
* Захар Шибеко
Неизвестная Беларусь: международная презентация 1917–1920 гг.
Unknown Belarus: international presentation in 1917–1920
* Владимир Сергийчук
Возрождение Украинской государственности в 1917–1920 годах
The Renaissance of the Ukrainian Statehood in 1917-1921
* Илья Лоткин
Оптация и эмиграция эстонского населения Сибири в 1920-1923 гг. – проблема экономического и политического выбора
Optation and emigration of Estonian population of Siberia in 1920-1923 – problem of economic and political choice
* Karsten Brüggemann
Historical Science and the “Estonian War of Independence”: Looking for a New Research Agenda
Ajalooteadus ja „Eesti vabadussõda”: uut uurimissuunda otsides
* Reigo Rosenthal
Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa: sõjaline vastasseis ning tee rahuni 1918–1919
Republic of Estonia and Soviet Russia: military opposition and road to peace in 1918-1919
* Ivar Leimus
Uus riik, uus raha, vana mõtteviis
New state, new money, old mentality
Veebruarisündmustest ajaloomuuseumis leiad lähemat informatsiooni:
www.eam.ee Heade soovidega,
Mariann Raisma
arendusdirektor
Eesti Ajaloomuuseum
Pikk 17, 10123 Tallinn
www.eam.ee tel + 372 6 411 631
GSM + 372 52 217 02
