Harri Asi sündis 1922. aastal Valgas ja suri 2009. aastal Calgaris.
Ta jättis meile päris kopsaka päranduse: oma raamatud.
Lavastaja sõnul sain aimu, et ta on leidnud Harri Asi loomingust midagi sellist, mida senine kriitika pole tähele pannud: noh! sinnamaale välja, et mees oli filosoof.
Kui hakata mõtlema, siis eestlastel on ju filosoofidest suur puudus. Mäletate: Kalevipoeg andis ära isa TARKUSERAAMATU!
Mälu värskendamiseks sorisin oma raamaturiiulites ja leidsin sealt järgmised teosed:
• Sõdalane värsivibuga – 1950
• Tuisusõitja – 1952
• Kui valgus kaob – 1954
• Heiastused – 1959
• Epigramm ehk kaks grammi eepikat – 1960
• Pärast plahvatust – 1967
• Öölille laul – 1971
• Verses from the unsung – 2002
• Kogutud luuletused – 2005.
Kindlasti pole minu kogu täiuslik, aga ühe mehe elutöö hindamiseks siiski oluline.
Head sõbrad, tuleme kokku ja maksame tillukest tribuuti loovisikule, kes ehk Taara taevas rõõmustab, et rahvuskaaslased teda meeles peavad.