www.DELFI.ee
30. detsember 2014
President Toomas Hendrik Ilves ei kavatse osaleda Teise maailmasõja lõpu 70. aastapäeva pidustustel Moskvas. Varem on oma loobumisest teatanud ka Leedu president Dalia Grybauskaite.
"President Toomas Hendrik Ilves mälestab Eesti jaoks juba 23. augustil 1939 alanud Teise maailmasõja kõiki ohvreid – inimesi, rahvaid ja riike, kes selles sõjas kannatasid. Eesti nagu kogu Euroopa Liit on hüljanud kunagised rindejooned ning soovib koos sõpradega kindlustada demokraatlikku Euroopat, kus inimeste, rahvaste ja riikide saatust ei määra enam kunagi müürid, mõjusfäärid või salalepingud," ütles Delfile presidendi pressiesindaja Toomas Sildam.
"8. mail, Teise maailmasõja Euroopa lahingute lõpupäeval, pannes pärjad Tallinnas Maarjamäele, ei mäleta ega mälesta me kellegi võitu või kaotust. Me mälestame ohvreid ning mäletame oma riike kaitsnud sõdurite ja vastupanuvõitlejate vaprust," lisas ta.
Sildami kinnitusel ei ole president Ilvese järgmise aasta kalendris praegu plaanis töövisiiti Venemaale.
Nädal tagasi teatas oma otsusest lükata tagasi Vene võimude kutse osaleda tuleva aasta 9.mail Moskvas suure isamaasõja lõppemise 70. aastapäeva pidustustel Leedu president Dalia Grybauskaite. "Saime kutse. Sellel üritusel osaleda president ei kavatse," ütles Leedu presidendi pressiesindaja.
Läti president Andris Bērziņš ei ole veel otsustanud, kas osaleda Moskvas toimuvatel pidustustel või mitte.
Kutse tulla Venemaale riigivisiidile ja osaleda natsi-Saksamaa langemise 70. aastapäeva pidustustest on saanud ka näiteks Põhja-Korea liider Kim Jong-un.
Venemaa tähistab 2015. aasta 9. mail suure pidulikkusega 70 aasta möödumist suurest isamaasõjast. Euroopas tähistatakse päev varem, 8. mail, 70 aasta möödumist teisest maailmasõjast.
Ilves ei plaani Moskvasse minna: Teise maailmasõja lõpupäeval ei mäleta me kellegi võitu või kaotust, me mäletame ohvreid (6)
Eestlased Venemaal | 30 Dec 2014 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Aga president Ilvese poolt propageeritav 23. august on alates aastast 2009 - "üleeuroopaline kõikide totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvrite mälestuspäev".
Seega, alustagem mälestamist Eesti puhul 1934. aasta 12. märtsist, Leedu puhul aga koguni aastast 1926...
Seega, alustagem mälestamist Eesti puhul 1934. aasta 12. märtsist, Leedu puhul aga koguni aastast 1926...
8. ja 9. mai on ÜRO raames II maailmasõja ohvrite mälestamise päevad.
Alates aastast 1950 on 9. mai ka Euroopa päev
Aastal 2010 olid Ilves & Peres Moskvas "tegijad".
http://www.postimees.ee/260381...
Alates aastast 1950 on 9. mai ka Euroopa päev
Aastal 2010 olid Ilves & Peres Moskvas "tegijad".
http://www.postimees.ee/260381...
MRP-st sedagi, et just tänu sellele sai Leedu endale Wilno (Vilniuse) piirkonna.
Pärast seda, kui Poola vastu olid ennetavat lahingutegevust alustanud Slovakkia ja Saksamaa, lisaks veel ukrainlaste väeosad, soovis ka Leedu Poolat rünnata. Nõukogude Liit laitis leedukate plaani maha ja andis ise 1939. aasta 27. oktoobril Wilno piirkonna Leedu vägedele pidulikult üle.
1945. aastal kinkis Nõukogude Liit Leedu NSV-le ka Memeli (Klaipeda) piirkonna, mis ametlikult oleks pidanud kuuluma Rahvasteliidu järglasele ÜRO-le kui mandaatmaa.
1923. aastal võtsid leedulased jõuga Memeli piirkonna Rahvasteliidu käest ära ja 1939. aastal võttis omakorda Saksamaa selle Leedult ära.
Pärast seda, kui Poola vastu olid ennetavat lahingutegevust alustanud Slovakkia ja Saksamaa, lisaks veel ukrainlaste väeosad, soovis ka Leedu Poolat rünnata. Nõukogude Liit laitis leedukate plaani maha ja andis ise 1939. aasta 27. oktoobril Wilno piirkonna Leedu vägedele pidulikult üle.
1945. aastal kinkis Nõukogude Liit Leedu NSV-le ka Memeli (Klaipeda) piirkonna, mis ametlikult oleks pidanud kuuluma Rahvasteliidu järglasele ÜRO-le kui mandaatmaa.
1923. aastal võtsid leedulased jõuga Memeli piirkonna Rahvasteliidu käest ära ja 1939. aastal võttis omakorda Saksamaa selle Leedult ära.
Eestlased Venemaal
TRENDING