President Toomas Hendrik Ilves, keda Euroopa Komisjon kutsus juhtima e-tervise töörühma, korraldas täna Budapestis kui Euroopa Liidu praeguse eesistujamaa Ungari pealinnas töörühma esimese koosoleku.
E-tervise töörühma töös osalesid selle esimese istungi puhul samuti Budapesti saabunud Euroopa Komisjoni asepresident Neelie Kroes ja volinik John Dalli vabariigi presidendi kantselei avalike suhete osakonna juhataja Piret Pert.
Asepresident Kroes’i sõnul ootab ta Eesti riigipea juhitud e-tervise töörühmalt tervishoiuteenuste osutamisel ja kasutamisel infokommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimaluste loomingulist läbimõtlemist. Volinik Dalli on veendunud, et e-tervis on vahend pakkumaks paremat ravi ja hoolitsust rohkematele inimestele tõhusamal ja säästvamal viisil ning ta nimetas väga vajalikuks, et Euroopa Komisjoni algatust anda patsientidele õigus piiriüleseks tervishoiuks toetaksid IKT lahendused.
Ka president Ilvese kinnitusel on töörühma üks olulisemaid eesmärke panna paljud otsustajad innovatiivselt mõtlema, et pakkuda uudseid lahendusi patsientidele, suurenda tervishoiu kulu-efektiivsust ning kiirendada Euroopa e-tervise sektori kasvu.
“Tervishoiuteenused on mõeldud patsientidele ja ennetavate teenuste puhul peaaegu kogu elanikkonnale. Seega tuleks IKT panna jõuliselt teenima tervishoiusüsteemi muutmist senisega võrreldes oluliselt patsiendi-, või kui soovite, kodanikukesksemaks,” rõhutas Eesti riigipea.
Olukorras, kui Euroopa elanikkond vananeb ja tööealine inimeste arv väheneb, suureneb vanaviisi jätkates vajadus tervishoiutöötajate järele üle meie võimaluste, meenutas president Ilves.
“Lihtsustatult öeldes on küsimus selles, kas meditsiiniabi vähendamine, välistööjõu sissemeelitamine või arvuti. Mina toetan kahtlemata viimast varianti,” ütles ta. “Nii on e-tervis kõige otsesemalt ja laiemalt investeering meie riikide ühisesse tulevikku, mitte häiriv kuluartikkel riigieelarves.”
“Mitme riigi senised kogemused näitavad: e-tervist nähakse sageli projektina, mitte tervishoiu korraldust muutva tervikliku strateegiana, ent samal ajal puudub mitme ametkonna ja valdkonna vahelisel e-tervise projektil “omanik”, kes võtaks tulemuse vastu ning tagaks selle edasiarendamise ja haldamise,” rääkis president Ilves.
“Ma kutsun teid e-tervisest rääkides unustama sõna “projekt” ning mitte takerduma taristu või üksikute infosüsteemide arendamisse. Kõige tähtsam on jõuda kokkuleppele, kas tahetakse jõuda ainult näiteks raviasutuste infovahetuse loomiseni või anda ka kodanikele ligipääs terviseandmetele. Seni on kahetsusväärselt vähe visionääre, kes näevad e-tervise osa ka tervise edenduses ja ravikvaliteedi parandamises.”
15 tegutsemiskuu lõpuks esitab töörühm, kuhu kuuluvad tervishoiueksperdid, patsientide, meditsiini-, ravimi- ja IKT tööstuse esindajad, õiguseksperdid ja poliitikud, Euroopa Komisjonile ettepanekud, kuidas kasutada e-tervise võimalusi turvalisema, patsiendikesksema ja tõhusama tervishoiukorralduseni jõudmiseks, ka diagnostika, ennetuse ja ravi alal.
Täna kohtusid president Ilves ja e-tervise töörühma liikmed töölõunal Ungari parlamendis Euroopa Liidu tervishoiuministritega, kellega arutasid IKT võimaluste kasutamist 21. sajandi Euroopa tervishoiukorralduses.