President Toomas Hendrik Ilves, kes täna võõrustas Kadriorus Rootsi kroonprintsess Victoriat ja prints Danieli, kinkis neile Eesti kunstnik Endel Kõksi graafilise lehe «Merel» (1953), mis kujutab paadipõgenikke, andes edasi inimeste ängi ja lootust.
http://www.postimees.ee/297057...Kümned tuhanded eestlased, nende seas president Ilvese ema ja isa, põgenesid sõja ja uue okupatsiooni eest 1944. aasta hilissuvel või sügisel üle tormise Läänemere. Rootsi riik ja rootslased ulatasid põgenikele käe ning avasid neile vabaduse värava. Rootsist sai nende esimene kodu vabas maailmas ja nad jätkasid oma elu vabade inimestena.
1944. aastal põgenes Eestist ka «Pallase» kunstikooli lõpetanud Endel Kõks (1912 – 1983), oma põlvkonna väljapaistvamaid Eesti kunstnikke. Ta elas suurema osa pagulusest Rootsis ja suri Örebros.
Jaanuaris 2011, riigivisiidil Rootsi, pani president Ilves lilled Stockholmis mälestusmärgile «Vabaduse värav», mis sümboliseerib eestlastest paadipõgenike tänu Rootsile ja rootslastele, kes nad 70 aastat tagasi vastu võtsid. Mälestusmärgi avamisel 1994. aastal ütles Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf, et meenutagu «Vabaduse värav» Eesti rahva julget võitlust demokraatia ja õigluse eest ning olgu see monument tunnistuseks meie kahe rahva lähedusest.
POSTIMEES.ee»Eesti uudised
Toimetaja:
Toomas Randlo
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
paadipõgenik01 Nov 2014 03:12
Aastatel 1943 - 44 evakueeris Rootsi sakslaste nõusolekul 6 000 eestirootslast.
Saksa laevastik oli valmis juba 1944. aasta juuli lõpus alustama ka eestlaste evakueerimist.
Pärnust, Rohuneemelt ja Saaremaalt lahkusid Saksa laevad aga tühjalt, vaid Tallinnas laevad täitusid. Puudus eestlaste soov kodumaalt lahkuda, lisaks takistas lahkumist Pitka meeste vastutegevus.
(Saksa 18.armee välipolitsei teatel vallutasid Pitka mehed hiljem Toompeal komandatuuri hoone, mis tõi kaasa selle, et ei saanud väljastada tõendeid Saksamaale sõiduks.)
Talupidajad teatasid, et nemad ei lähe mitte kuhugi, sama teatasid ka tööstustöölised. Sellist lahkumist võrdsustati Saksamaale tööteenistusse minekuga.
Lahkus intelligents ja vähe laiema silmaringiga isikud, ka need, kes ei saanud aastatel 1939 - 40 Eestist lahkuda, sest Uluotsa valitsus tühistas 1939. aasta sügisel välispassid, aga eelkõige need, kes olid Saksa ajal teinud koostööd sakslastega ja nende perekonnad.
Otsest kampaaniat põgenemiseks ei saanud teha ei Eesti Omavalitsus ega ka Saksa võimud, sest seda oleks "Julgeolekupolitsei ja SD" allasutus "Gestapo" saanud tõlgendada paanika tekitamisena jne.
Seega, kes vihjetest aru sai, see lahkus, kel nupp vähem nokkis, see trügis laevadele alles septembri keskel või jäi hoopis maha.
1944. aasta hilissuvel alustasid sakslased oma pooldajate evakueerimist Eestist ka Rootsi.
Läbirääkimisi Rootsi võimudega pidas Saksa välisministeeriumi ametnik dr. Kleist. Rootsi laevastik sai loa läheneda Saaremaale Karala piirkonnas, kus sakslased avasid 10 - 15 km pikkuse rannalõigu põgenikele. Sakslased andsid endale aru, et kõiki soovijaid ei suuda nad enam evakueerida. Rootsi politsei, kes registereeris saabunud põgenikke, hoiab nende isikute andmeid ja tausta siiani saladuses. Ka USA missioon Rootsis abistas põgenikke Baltikumist. Ametlikes dokumentides näidati, et raha eraldati juutide päästmiseks, kuigi väidetavalt juute põgenike hulgas ei olnud. Muidu poleks aga raha ja muid vahendeid lihtsalt eraldatud, sest see oleks olnud liitlaste vaheliste lepingute rikkumine. Samas on teada ka Felix Karsteni ja Raoul Wallenbergi transfertehingud: juudid Rootsi, vastu transpordivahendeid jm. Kas mõni neist tehingutest toimus siiski ka läbi Eesti?
Rootslaste andmeil jõudis 1944. aasta sügiseks Rootsi umbes 25 000 põgenikku Baltikumist. Neist 23 000 olid pärit Eestist, Lätist 1600, Leedust paarsada. ( Leedus teatavasti SS – diviise ei loodudki, sest sealne omavalitsus seadis eeltingimuseks, et need alluksid Leedu omavalitsusele ja sõdiksid vaid Saksamaa liitlasena.)
1946. aasta veebruaris andis Rootsi välja Balti riikide sõjaväelasi ja politseinikke, kes olid vabatahtlikult astunud Saksa teenistusse. Soome andis hulga eestlasi välja 1948. aastal.
Kolonel Richard Maasing nimetas Rootsit juba 1938. aasta detsembris toimunud kohtumisel Saksa mereväeatašee Boniniga vabamüürlaste keskuseks, kust põhjasugulase maski varjus destruktiivsed sotsialistlikud ideed Balti riikidesse levivad.
Loe kõiki kommentaare (1)
