Ilves USA-s küberkaitsest: teil võivad olla parimad hävitajad, aga neist pole kasu, kui tuled kustuvad
02. oktoober 2013 10:16
Toimetas Lauri Laugen
www.DELFI.eeFoto: Katie Lewis, National Defense University
Kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, säilitasid pea kõik selle Kesk-Aasia vabariigid oma kohalikud diktaatorid ning on ka tänapäeval vähemalt poliitiliselt tollesse aega kivistunud. Suure Nõukogude impeeriumi Euroopa ääres haaras aga väike Eesti omale kõik vabadused, millest viis aastakümmet ilma oli jäetud, ja veelgi rohkem, kirjutab USA väljaande Boston Herald veebileht seoses president Toomas Hendrik Ilvese külaskäiguga Tuftsi ülikooli Bostoni lähedal Massachusettsi osariigis.
Eesti president Toomas Hendrik Ilves, kes kasvas üles New Jerseys ning on saanud teaduskraadid Colombia ja Pennsylvania ülikoolidest, oli üks neist, kes naasid maale, kust nende vanemad olid põgenenud, kui Nõukogude Liit selle hõivas. Ja kui ta arvas, et oli võlgu riigile, mis oli talle varjupaika andnud väljakujunemisaastatel, siis on ta selle täielikult tasunud tarkade nõuannetega küberjulgeoleku alal, kirjutab Boston Herald.
„Tänapäeva sõjategevuses ei pea ründama riiki armeega. Riigi majanduse saab hävitada, rünnates selle panku,“ ütles Ilves eelmisel nädalal Tuftsi ülikooli Fletcheri õigus- ja diplomaatiakoolis toimunud foorumil.
„Te ei tea, kust see tuleb ja te ei tea, kes seda tegi ... Ja et teil pole tõendusandmeid, et välja mõelda, kes seda tegi – ja te ei taha alustada Kolmandat maailmasõda, rünnates vale meest - on isegi selle vastu võitlemine problemaatiline,“ rääkis Ilves.
„Meie oleme haavatavad minu riigis ja teie olete haavatavad teie riigis,“ kinnitas Ilves. „Teil võivad olla kõige arenenumad reaktiivhävitajad maailmas, aga neist ei ole palju kasu, kui tuled kustuvad."
„Te peate oma süsteeme tugevdama ja ka meie seisame sellega silmitsi,“ ütles Ilves ja lisas, et pärast Eesti-vastaseid küberrünnakuid 2007. aasta aprillis pani ta oma „peaarvutiveidriku“ just seda tegema.
„Me võime minna tagasi aastasse 1989 – enne iPhone'e ja iPade ja internetipangandust ja sotsiaalmeediat ja Google'it, aga ma ei usu, et me tahaksime seda teha,“ ütles Ilves.
Boston Heraldi teatel tõstis peamiselt tudengitest koosnenud publik selle koha peal hetkeks iPhone'idelt pilgu ja naeris.
Võitlus küberkuritegevusega nõuab Ilvese sõnul kontsentreeritud rahvusvahelisi jõupingutusi maailma „heade poiste“ riikidelt.
„Pahadel poistel on väga jõuline eraisikute ja riigi partnerlus,“ ütles Ilves, viidates vastastikkusele kaitsekokkuleppele rahvusvaheliste krediitkaardivaraste ja vana KGB järglase Venemaa föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) vahel. „Ja Shanghai lähedal on [Hiina] sõjaväebaas. Suur osa häkkimisest, mis puudutab teatud asju, tuleb arvutitest ümber selle baasi – veel üks riigi ja eraisikute partnerlus. Demokraatiatel, kus valitseb seadus, on tulemüür, mis hoiab sellise koostöö ära.“
Boston Heraldi hinnangul on Ilves haruldaselt avameelne. Samamoodi nagu on haruldane kingitus ka tema riigi kestev sõprus USA-ga. Eesti on saatnud sõdureid igasse konflikti alates Kosovost Afganistani ja Iraagini. Eesti on uhke isegi selle üle, et maksab oma ausa osa NATO kuludest, kirjutab Boston Herald.
„Inimesed, kes elasid 50 aastat kommunismi all, kalduvad oma vabadusi hindama,“ seletas Ilves.
„Kui osa tema missioonist oli ära hoida Ameerika kindluse tõstesilla ülestõstmine Ameerika isolatsionistide poolt, tegi ta põrgulikult head tööd. Kuid seda on Jersey poisilt oodatagi, kas pole?“ kommenteeris Boston Herald Ilvese esinemist.
