Ilvesele andis hääle 73 parlamendisaadikut, vastaskandidaat Indrek Tarand sai 25 häält ning kolm sedelit tunnistati kehtetuks.
ERR video siit: http://wms02.mmm.elion.ee/uudi...
Ilvesele olid enne tänast toetust kinnitanud nii Reformierakond, IRL kui sotsid, kellel on riigikogus kokku 75 kohta.
Presidendina jätkamiseks oli Ilvesele vaja kahe kolmandiku riigikogulaste toetust ehk 68 häält. Eranditult kõik parlamendisaadikud olid enne tänast oma otsust kinnitanud ka allkirjaga.
Keskerakonna presidendikanditaat Indrek Tarand ütles kaks nädalat tagasi Vikerraadio saatele "Jutusaade", et esimeses voorus jääb ilmselt president valimata.
Tarand väitis nimelt, et lisaks keskerakondlastele on tal kümme toetajat ka teiste erakondade saadikute seas.
Reformierakonna, IRL-i ja sotside esindajad kinnitasid aga, et ei usu "ülejooksikutesse" ja hääletavad parlamendis üksmeelselt oma kandidaadi poolt.
Poliitikavaatleja Agu Uudelepp nimetas kummagi erakonna toetajate sellist kindlust märgiks sellest, et Eesti poliitikaelus on tsensuur jõudnud uuele tasemele.
ERR-i uudistetoimetuse tellimusel kolm nädalat tagasi läbi viidud Emori uuringust selgus, et iga teine Eesti elanik eelistab presidendiametis näha Ilvest ning iga viies Tarandit.
Võrreldes juuni lõpus läbi viidud analoogse küsitlusega pooleteise kuuga suuri muutusi ei toimunud - Ilvese toetus kahanes ühe ja Tarandi oma kolme protsendipunkti võrra.
Presidendivalimiste eelne periood on möödus suuremate avalike aruteludeta ning peamiseks vaidlusteemaks kujunes, kas anda valimisõigus rahvale.
Kandidaadid pidasid enne valimisi kolm debatti. Neist esimene jõudis Vikerraadio kuulajateni 19. augustil ning muu hulgas räägiti Keskerakonna rahaskandaalist ja euroliidu toetustest.
Ilves, kes lubas rahaskandaali järel Keskerakonda enam mitte valitsusse lasta, rõhutas, et tema väide ei eeldanud süüdimõistvat kohtuotsust, sest infot oli piisavalt.
Tarand ütles aga, et ühe erakonna valitsusest välja jätmine võiks eeldada kahtlustust kuriteos.
Euroliidu toetuste süsteemi nimetas Ilves jaburaks ja ebaõiglaseks. Tema sõnul osutub erinevus nende suuruses kohati kuuekordseks, mistõttu tuleks "vanade" riikide toetusi kärpida.
Teine, trükiajakirjandusele korraldatud debatt toimus uudisteagentuuri BNS kontoris. Ilvese vastaskandidaat Tarand pakkus seal välja, et president võiks olla ametis vaid ühe ametiaja.
Laupäeva õhtul väitlesid kandidaadid aga ETV otsedebatil, kus puudutati teemasid alates presidendi otsevalimise vajalikkusest ja lõpetades sellega, kes oleks hea Venemaa president.
Valimiste kord
Presidendikandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana.
President valitakse ametisse viieks aastaks, kuid kedagi ei tohi valida sellele kohale rohkem kui kaheks ametiajaks. Kandidaadi esitame õigus on vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust.
President valitakse salajasel hääletusel, kus igal parlamendisaadikul on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kes saab kahe kolmandiku saadikute hääled.
Kui presidenti poleks täna ära valitud, oleks homme toimunud teine hääletusvoor. Kui ka selles voorus poleks keegi vajalikku häälteenamust saanud, oleks samal päeval toimunud ka kolmas voor.
Kui president oleks valimata jäänud ka kolmandas voorus, oleks riigikogu esimees Ene Ergma pidanud kuu jooksul kokku kutsuma valimiskogu, mis koosneb riigikogulastest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest.
Viis aastat tagasi valiti Ilves presidendiks just valimiskogus, kus ta sai Arnold Rüütli vastu napi võidu - 345 valijamehest hääletas Ilvese poolt 174.
Ilvese elulugu
Ilves on sündinud 26. detsembril 1953. aastal Stockholmis. 1976. aastal omandas ta USA Columbia Ülikoolis bakalaureusekraadi psühholoogias ning 1978. aastal samal erialal Pennsylvania ülikoolis magistrikraadi.
Enne presidendiks saamist oli Ilves Euroopa Parlamendi välisasjade komisjoni esimene asepresident ja sotsiaaldemokraat.
Ilves on abielus Evelin Ilvesega. Tal on poeg poeg Luukas Kristjan ning tütred Juulia ja Kadri Keiu. Ilvese elukoht on Ärma talu Mulgimaal.
Ilves on töötanud USA-s aastatel 1974-1984 mitme ülikooli juures. Aastatel 1984-1993 töötas ta Raadios Vaba Euroopa alguses analüütiku ja hiljem toimetuse juhatajana.
Eesti suursaadik USA-s, Kanadas ja Mehhikos oli ta ajavahemikul 1993-1996. Aastatel 1996-98 ja 1999-2002 oli ta Eesti välisminister ja ajavahemikul 2002-2004 Riigikogu liige. Europarlamendis asus ta tööle aastal 2004.
