Toomas Hendrik Ilves. Elmo Riig
President Toomas Hendrik Ilves tegi pühapäeva õhtul oma viimase telepöördumise presidendina, öeldes, et Kersti Kaljulaid saab Eestile heaks riigipeaks. «Palun teid, kaasmaalased, hoiame kõik koos uut presidenti, tema peret ja tema lähedasi.» Postimees toob pöördumise teksti lugejateni muutmata kujul.
Hea Eesti rahvas.
Kallid sõbrad.
Täna on minu viimane täispikk tööpäev teie presidendina. Homme annab Vabariigi Presidendi ametivande Kersti Kaljulaid, iseseisvuse taastanud Eesti neljas riigipea.
Minu hinges on rahulik tunne. Kümme aastat presidendina on iga päev kinnistanud seda, millesse uskusin juba lapsena. Et Eesti rahvas on tubli, nutikas ja sitke. Meil on ärgas meel, usk iseendasse ja oma riiki.
Sadadel kohtumistel Hiiumaast Narvani ja Lahemaast Valgani sain tuttavaks paljude inimestega, kellel on julgust suurelt mõtelda ja kaugele unistada. Olete andnud mulle usku ja jõudu. Aitäh teile.
Olen rahulik ka põhjusel, et Eesti on kaitstud ja meie julgeolek hoitud. Viimane kümnend on olnud pöördeline. Nägime, kuidas Euroopa senine julgeolekupilt mõranes ja kogesime, kui tähtis on liitlaste õlatunne. Riigikaitse kõrgema juhina nägin seda kõike lähedalt.
Sarnast õlatunnet – rääkimise, kuulamise ja üksteisega arvestamise oskust – vajame Eesti sees. Praegusest rohkem. See tähendab ka, et otsustajate otsused on põhjendatud ja arusaadavad nagu sedagi, et mõistame muret, kui kellelgi on raske toime tulla ja oleme toeks.
See on osa kestlikust vaatest Eestile.
Vabariigi President, kes seisab väljaspool erakondi, saab parlamendile, valitsusele ja erakondadele olla nõudlikuks partneriks. Nõudlikkus iseenda ja kaaslaste suhtes on sootuks midagi muud, kui solvav ja pealiskaudne või populistlik ärapanemine.
Kaks mõtet veel.
Olen kindel, et Kersti Kaljulaid saab Eestile heaks riigipeaks. Palun teid, kaasmaalased, hoiame kõik koos uut presidenti, tema peret ja tema lähedasi.
Paljud on küsinud, mida mina edasi teen. Jään tegelema teemadega, mida olen alati Eesti puhul oluliseks pidanud: välis- ja julgeolekupoliitika, kaasaegne e-riik, küberturvalisus. Kus ja kuidas ma seda kõike teen, ka see saab varsti selgeks. Ent, kui parafraseerida üht tuntud ütlust, siis minu refrääniks jääb alati Eesti.
Sõbrad,
Ma tänan teid kõiki, kes te olete otseselt või kaudselt mulle riigipea-aastatel kaaslasteks olnud. Presidenditöö on täis ülevust ja samas koormavat vastutust. Oled küll üksi, ent saad tuge nii paljudelt inimestelt, kelle mõtted, teod, unistused ja muredki on mind inspireerinud ja innustanud.
Ma tänan, hea Eesti rahvas, et sain sind presidendina teenida. See on olnud mulle suurim au.
Elagu Eesti!
