Kui maalikunstnikul mõni taies ebaõnnestub, lükkab ta lõuendi kõrvale ja asetab molbertile uue. Kui keraamik või skulptor ei suuda oma ideed teostada, võib ta untsuläinud töö kasvõi purustada. Ja killud toovad talle õnne pealekaubagi. Aga arhitektil sellist võimalust pole. Ta peab oma loominguga seisma silmitsi aastakümneid. Veel enam — on ju hooneid, mis püsivad aastasadu. Töötasin kunagi Tallinna südalinnas Kinga tänava majas, mis kujutas endast 16. sajandist pärinevat arhitektuurilist mälestusmärki. Ma imetlesin selle hoone müüride paksust, mis hoidsid sisetemperatuuri muutumatuna ka kõige kuumemal suvepäeval. Ja elasin samal ajal Õismäel ühe ilmetus paneelmajas, kus rõdu hoidis üleval tsementpost pahaendelise venekeelse sõnaga — „praak“. Kontrast missugune!

Hiljuti viibisin ühes kodus, mille välisilme ja sisekujundus moodustavad lahutamatu ja harmoonilise terviku. Hoone avarus, lihtsus, põhjamaine lakoonilisus ja elegants rääkisid ise arhitekti meistritööst. Kuidas suudab looja, s.o. arhitekt visuaalselt kujutleda mitmemõõtmelist hoonet valmiskujul, jääb mulle kui asjatundmatule selgusetuks. Vaevalt, et minimõõdus makettki suudab anda projekteeritud ehitisest ammendavat pilti.

Mõtlesin sellele, kui möödunud nädalal saatis keegi lugeja toimetusse suure hulga materjali siinse eesti arhitekti Alar Kongatsi väljapaistva projekti „Centennial College Student Centre“ kohta, mille eest arhitekt pälvis Kanada kindralkuberneri medali. Meie 5. juuni lehes (#22) ilmus sel puhul kirjutis Alar Kongatsi tähelepanuväärsetest saavutustest. Ehkki meil pole kombeks avaldatu juurde tagasi pöörduda, annab selleks põhjust Centennial College'i õpilaskeskusele osaks saanud jätkuv tähelepanu mitmetes väljaannetes. Refereerime neid allpool lühidalt.

15. juuni Toronto Star'is kirjutab Christopher Hume: „19 kuu vanune ehitis, (Centennial College Student Centre, edaspidi CCSC — toim.), mille kujunduse eest arhitekt Alar Kongats pälvis Kanada kindralkuberneri medali, on parim asi, mis on osaks saanud sellele 1970-ndatel rajatud kõledale eeslinna ehistuskompleksile.“ Autor rõhutab, et uus hoone paistab silma oma paindlikkuse, otstarbekuse ja avarusega, sisendades enam kui 5000-le üliõpilasele kodutunnet ja olles suureks kontrastiks esialgsele tsementplokkidest laotud ehitisele. Edasi on juttu sellest, et üliõpilased ise algatasid uue hoone ehituse idee, kogudes selleks ka raha. Aktsioon, mis jätkub siiani. Vastutasuks on tudengite käsutuses nüüd kahekorruseline, mitmeotstarbeline, samas aga elegantne hoone võimla, kohviku, kaupluse, mängude , kompuutri-, klassi- ja paljude muude funktsionaalsete ruumidega. Alar Kongatsi sõnul oli eesmärgiks kujundada selgete piirjoontega hoone, kus oleks lihtne orienteeruda. Sel põhjusel kasutati siseseinte materjalina läbipaistvat plastikut, mis loob illusiooni hoonest kui tervikust. Materjalidest on kasutatud veel roostevaba terast, tsinki, vahtravineeri jm. Hoone sisekujunduses kasutatud elemendid täiendavad omakorda ehitise üldilmet ja räägivad arhitekti briljantsest talendist. CCSC ehitis sulandub loomulikult ühte juba olemasoleva kompleksiga. Kongatsi sõnul polnudki tema eesmärgiks eraldada uut hoonet ülejäänuist, vaid rajada see jätkuna olemasolevale. Alar Kongatsile on olnud kõnealune ehitis triumfiks, nendib Hume.

18. mai ajalehes Globe and Mail kiidetakse Kongatsi ideed kasutada CCSC põhjafassaadil tsinki, mis efektsena Hwy 401-le paistab ja loob mulje, justnagu viiks kiirtee otse hoonesse. Poolkorruste ja uudsete materjalide kasutus on jätnud autorile mulje, nagu oleks tegu avara tantsusaaliga. Ta arvab, et selline julgete lahendustega hoone tõmbab üliõpilasi magnetina enda poole. Arhitekt tutvustas eelnevalt oma ideid ja taotlusi viiele üliõpilaspresidendile, kes ilmutasid suurt huvi unikaalsete materjalide ja lahenduste vastu.

30. jaan. Globe and Mail'is imetleb Lisa Rochon samuti CCSC uut hoonet, arvates, et see võib mõnda inimest ehk shokeerida, teisi aga oma iluga pimestada. Ta näeb selles hoones ühelt poolt põhjamaiselt külma jääonni, mis põrkudes kokku ultramoodsa tulevikuvisiooniga, sulandub sellesse ometi loomulikult. Asudes liiklustihedas piirkonnas Hwy 401 ja Markham Rd. ristumiskohas, on CCSC üdini linnalik. Rochonile meenutab selle fassaad hiiglaslikku tele-ekraani. Peatudes ehitise unikaalsetel ehituslikel ja kujunduslikel elementidel, võrdleb autor CCSE arhitektuurilist keelt maailmakuulsa hollandi arhitekti Rem Koolhaasi omaga.

Septembri/oktoobrikuu kujunduse-, arhitektuuri- ja kunstialases ajakirjas Azure on CCSC-le ja Alar Kongatsile pühendatud pikem kirjutis pealkirjaga „Collegial Spirit“.

Toonitatakse, et $6,5-miljonilise maksumusega 3160-ruutmeetrise hoone projekti elluviimine sai teoks tänu üliõpilastele endile, kusjuures peeti silmas eelkõige noorte huve ja pöörati suurt tähelepanu hoone funktsionaalsusele. Juttu on ka sellest, et hoonet kasutavad maleklubi, Vietnami üliõpilaste selts ja 400-liikmeline kogudus.

Edasi räägitakse Alar Kongatsist, kelle juuksed ja sinised silmad reedavad eesti päritolu; samuti ka tema varasematest arhitektuurialastest töödest. Peatutakse samuti CCSC kujunduse ja siseinterjööri detailidel.

CCSC uus üliõpilaskeskus on olnud inspireerivaks projektiks, mis on ellu viidud ühelt poolt kliendi soovide põhjal saada oma käsutusse hea hoone ja teisalt võimekate arhitektide meeskond, kes on võimeline seda soovi rahuldama, öeldakse kirjutises.

Märkmed: