Aavo Savitsch sündis 4. juulil 1962 Viljandis. Tema poliitiline aktiivsus algas 1989. aasta sügisel, kui ta liitus Vaba-Sõltumatu Kolonni Nr.1-ga Võrus. Aavo osales Kaitseliidu ja Piirivalve taasloomisel 90-ndatel aastatel.
1991 liitus Aavo Savitsch Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parteiga (ERSP). 2003. aastal astus Aavo Isamaaliitu kuhu kuulus kuni 2006. aastani mil Aavo arvati Isamaaliidust välja rahvusliku tegevuse tõttu. 2008. aastal liitus Aavo Reformierakonnaga kuid lahkus sealt juba aasta hiljem põhjendusega, et Reformierakonna poliitika on eestivaenulik.
2006. aastal asus Aavo Savitsch organiseerima Eesti Rahvuslikku Liikumist (ERL), olles selle asutajaliige ja üks ideoloogidest. Pärast nelja mehe kirja viis Aavo koos Tiit Madissoniga läbi taasiseseisvumisaja suurima meeleavalduse, millel nõuti okupatsioonisümboli (pronkssõduri) teisaldamist Tallinna südalinnast.
2006. aasta novembris lahkus Aavo Eesti Rahvuslikust Liikumisest, et pühenduda mõneks ajaks oma tegevuse peatanud Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr.1 tegevuse taaskäivitamisele ja organisatsiooni 20 aasta juubelile. 2006. aasta lõpus oli Aavo Savitsch üks nendest, kes otsustas Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr.1 taas kokku kutsuda. Samuti oli ta 2007. aastal esmakordselt tähistatud Võrulaste tahteväljenduspäeva idee üks autoritest ja peakorraldajatest.
Aavo Savitsch on üks peamisi Tammelehtedega Rüütliristi kavaler Alfons Rebase mälestuse jäädvustajaid. Ta on kirjutanud Alfons Rebasest ja Eesti Leegionist hulgaliselt artikleid ja uurimusi. Algatas Viljandis koloneli mälestuspäeva tähistamise.
Aavo Savitsch on 2007.a. ilmunud ajaloolis-dokumentaaljutustuse "Võru veri ei värise" üks autoritest.
Aavot jäävad leinama abikaasa Ilona kahe lapsega, ema ja kaasvõitlejad ning sõbrad Vaba-Sõltumatust Kolonnist Nr.1.
