Noppeid teistest väliseesti lehtedest

See mälestuskirjutis ilmus 22. novembril 2006 lahkunu abikaasa Juku Pärna sulest Austraalia ajalehes Meie Kodu. Kuna see võib huvi pakkuda ka meie lugejatele, teeme sellest lühikokkuvõtte.

Ellen sündis 24.07.1913 Tallinnas. Isa töötas Eesti Sümfooniaorkestris, ka ema armastas laulda. Ellen lõpetas E. Lenderi Tütarlaste Gümnaasiumi 1931.a. ja õppis edasi prof. Theodor Lemba klaveriklassis.

1937.a. sai töökoha Riigi Ringhäälingus; temast sai teadustaja ehk diktor.

Abiellus 1941 Evald Olbreiga, neil sündis kaks tütart. 1944.a. põgenes Ellen koos lastega kodumaalt laevaga Moero, mis langes pommitamise ohvriks; Ellen pääses, kuid tütred jäid mere voogudesse.

Järgnes põgenikuelu Saksamaal ja paar aastat Taanis, kus elas ka Hilja Pärn, kes oli kaotanud väikese poja ja samuti nagu Ellen, ei teadnud midagi oma abikaasa saatusest. Taani Punase Risti abiga said nad teada meeste asukohad. Kaks perekonda asusid elama Austraaliasse (Queanbeyan NSW), kus ehitasid kodud ja olid naabrid. Pärnade perre sündis kaks tütart ja Olbreidele kaks poega. Hiljem töötas Ellen 18 aastat Austraalia Riiklikus Raamatukogus.

1970-ndate aastate algul tabas mõlemat perekonda surm: üks pere kaotas ema ja teine isa. Mõlemad lesed — Ellen ja Juku — olid elanud üle raskeid aegu — sõda, kodumaalt põgenemine, laste surm, elu DP laagrites ja uue elu alustamine Austraalias. Nad abiellusid 1973.a. ning koduks sai Flynn ACT. Lapsed olid koolitatud ja kodust lahkunud; oli aeg mõelda oma elu peale. Koos reisiti palju — aastast kasutati paar kuud reisimiseks, käidi teatris ja kontsertidel. Palju osaleti ka eesti ühiskondlikus tegevuses, käidi Estodel ja ESTO 88 ajal Melbourne'is oli Ellen üks ühendkoori juhtidest.

Ellen armastas oma kodu, samuti meeldis talle külalisi võõrustada. Canberra näiteringi õitseajal oli ta ka näitlejanna; eestikeelsetel jumalateenistustel, kui polnud organisti, mängis ta orelit. Samuti tegi ta käsitööd ja armastas lugeda.

Oma 80. sünnipäeva 1993.a. pühitses Ellen koos paljude sugulaste ja sõpradega oma sünnilinnas Tallinnas; samal ajal osales ka Eesti Raadio 67. aastapäeva saates. Oma 85. sünnipäeva tähistas ta Californias. Edasised aastad pühendus ta rohkem perekonnale ja sõpradele, kuid enam välismaale ei reisinud. Hiljem Ellen haigestus; ta suri 2. augustil 2006.

See südamlik mälestuskirjutis viib lugeja ka nende rohketele reisidele ja mälestuste radadele.

Märkmed: