IN MEMORIAM — Kaljo Raid (1921-2005)

Esileht Viimased Loetumad Kommentaarid

Eestlased

Kanadas Austraalias Rootsis Inglismaal Saksamaal USAs Venemaal Soomes Ukrainas Eestis Rohkem ...

IN MEMORIAM — Kaljo Raid (1921-2005) (1)

Eestlased Kanadas | 04 Feb 2005 | EWR

Kaljo Raid sündis 4. märtsil 1921 Tallinnas Martha ja Juhan Raidi teise lapsena koos kaksikõe Ilsega.

Kooliteed alustas Westholmi gümnaasiumis. Õppis Tallinna konservatooriumis tshello, kompositsiooni ja dirigeerimise erialadel, lõpetades viimase 1944. a. prof. Heino Elleri õpilasena.

1944. a. augustikuu lõpupäevil kanti Riigi Ringhäälingus ette tema esimene „C-moll sümfoonia”. Samal aastal viis sõjakeeris Kaljo Raidi kodumaalt eemale, esmalt Rootsi, hiljem USA-sse ja siis Kanadasse. Muusiku haridustee jätkus Jacques Ibert'i ning Darius Milhaud' juures ning mitmetel meistrikursustel Ameerikas ja Euroopas. Aastatel 1945-46 õppis ta Stockholmi Ülikoolis ja 1946-49 USA-s Andover Newton Theological School'is usuteadust. Oli muusika õppejõuks Bethel College'is St. Paulis aastail 1949-1953. Aastail 1954-1989 oli Kaljo Raid Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor.

Alates 1984. aastast kuni surmani oli ta Välis-Eesti Baptisti Liidu esimees. 1963. a. valmis pastori juhtimisel uus kirik. Samuti alustas ta mitmete misjonitööpunktidega ja pidas sidet üle maailma eestlastega. Ta oli iganädalaste eestikeelsete raadiosaadete „Vabadusekuulutus” alustaja ja edasiviija.

Võttis ette mitmeid suuremaid reise, käies Austraalias, Brasiilias, Iisraelis ja mujal. 1964. aastal sooritas 3-kuulise ümbermaailmareisi. Tegi ka pikemaid reise Lõuna-Ameerikasse ja Aafrikasse.

1968. a. aitas oma kaksikõel Ilsel Kanadasse emmigreeruda, 70-ndatel külastas mitmeid kordi kodu-Eestit.

Suur muutus toimus Kaljo elus 1982.a., kui abielludes Varje Puuga sai ta silmapilkselt viie lapse isaks ja koheselt ka vanaisaks.

Peale pensionile minekut 1989. a. sai maestro pühendada jälle rohkem aega heliloomingule ja andis välja mitmeid raamatuid Eesti kirjastuste kaudu.

Kaljo Raidi huvitav ja loov isiksus seob oma heliloomingus moodsa helikeele vanamuusikaga. Tema teostes hulgas leidub nii keerulisi kui lihtsaid muusikapalu. Ta on loonud neli sümfooniat, millest kaks on helisalvestatud ja plaadistatud. Esimene Neeme Järvi ja Shoti Rahvusliku Orkestri ning teine Arvo Volmeri ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri poolt.

Raidi loomingus on veel mitmeid huvitavaid orkestriteoseid ja kammermuusikat, sh. harvaesinevatele koosseisudele; soolopalu erinevatele instrumentidele ning suuremaid ja väiksemaid vokaalpalu. 1993. a. valmis ulatuslikuma teosena ooper „Tulised vankrid”. Ka lõpetas ta dirigent Neeme Järvi ettepanekul Eduard Tubina XI sümfoonia orkestratsiooni.

Kaljo Raidi looming on tihedalt läbipõimunud kristliku maailmatunnetusega, mis väljendub eredalt nii vaimulikus laululoomingus kui ka paljudes instrumentaalteostes (tshellopala „Palve rahva pärast”, koraaliprelüüdid soolotshellole, vaimulike laulude töötlused erinevatele kammerkooseisudele jne.). Sellest aspektist on tal palju ühist teise Heino Elleri õpilase ja Eesti muusika suurkuju Arvo Pärdiga.

Tema helitöid on ette kantud kontserdilavadel, kirikuis, raadios ja TV-s Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Noote ja heliloomingut on trükis välja antud Kanadas, Eestis ja Saksamaal.

Erakordselt andeka interpreedi ja komponistina, suurepärase jutlustaja ja vaimuliku töö organisaatorina on Kaljo Raid paljude markantsete väliseestlaste hulgas jätnud oma ainukordse jälje Kanada ja Eesti kultuurilukku. Ta on särav näide Kanada eduka ja elujõulise sisserändajate kogukonna liikmest.

Autorilt on varem ilmunud reisikirjad „Lõuendita portreid Lõuna-Ameerikast”, „Rännu Raidi päris päevik” ning „Aafrika afäärid”; jutlustekogud „Nad otsivad kodumaad” ja „Pidet ja põhja eluprosaale; noodikogud „Jõululaulud”, „Neli jõululaulu”, „Kaks koraali-improvisatsiooni soolotshellole”, „Legend, scerzo fuo coso ja largo tshellole” ja „Largo vioolale ja klaverile”, „Drei Stücke für Violoncello und Klavier – Three pieces for violoncello and piano”; Laserplaadid „Music from Estonia – Vol 1 -Sümfoonia nr 1” ( Chandos 8525) ja „Sümfoonia nr. 2” (Koch Internationl KRCD 01), „Chamber Music by Kaljo Raid“), „Estonian Miniatures – Eller, Raid, Tobias, Tubin, Pärt” (Tallinn String Quartet/Estonian Broadcasting Company), „Songs for 'Cello and Baritone'” (Avesson/Kasemets/Raid) , „Kaljo Raid 80/Johannes Tall 75” .

Kaljo Raid lahkus igavikku 21. jaanuaril 2005 Richmond Hill'is. Leinama jäävad teda abikaasa, õde, lapsed peredega, samuti kogudus, kolleegid ja sõbrad.

•••

Kaljo Raidi matusetalitus toimus 27. jaanuaril Toronto Eesti baptistikirikus, kus ta aastakümneid oli kogudust teeninud.

Kogenud pastorina oli ta jätnud leinateenistuse läbiviimiseks täpsed juhised, milliseid ka mõningate mööndustega järgiti ja mis hõlbustasid selle kurva sündmuse sujuvat korraldamist. Lahkunu soovil toimus leinateenistus eesti keeles.

Leinateenistuse eel ja järel kõlas instrumentaalmuusika keelpilliansamblilt Viljar Weimanni juhatusel. Rahvarohke, emotsionaalseks ja väga südamlikuks kujunenud leinateenistuse viisid läbi TEBK pastor Jüri Puusaag ja lahkunu poeg, Euroopa Baptisti Föderatsiooni asepresident Helari Puu. Laulis koguduse segakoor (Ch. Kipperi juhatusel) ja endine noortekoor „Päike“ (Viljar Weimanni juhatusel), esitades K. Raidi laule. Organistide ja pianistidena olid kaastegevad Charles Kipper, Peeter Kaups ja Peter Kaups jun.

Tarmo Toom esitas tshellol K. Raidi mõjuva „Largo“ Ch. Kipperi orelisaatega ja Asta Kaups soolo „Kord kirkuse ja rõõmu hommik koidab“. Õnnistuspalve pidas lahkunu sarga juures dr. Artur Proos Vancouverist.

Järelehüüdeid ütlesid E.E.L.K. praost Tiit Tralla, E.E.L.K. Peetri Koguduse õpetaja dr. Andres Taul ja Robert Kreem.

Kaljo Raid sängitati mulda York kalmistule.

Järgnesid peied kirikus. Lahkunu soovi kohaselt öeldi enamus järelehüüdeid peiedel. Kui palju sooje sõnu ja ilusaid, aga ka humoorikaid mälestuskilde ja jagati seal kuulajatega! Sõnavõttudest põimus kaunis pärg, kuhu igaüks võis veel mõttes lisada omi mälestusi. Järelehüüded ütlesid teiste seas ka Eesti aupeakonsul Laas Leivat ja EKN-i esimees Avo Kittask.

Kurb, aga ilus päev veeres õhtusse just niisamuti, nagu Kaljo Raidi rikkalik elutöö oli jõudnud lõpule. Me ei teagi, kui paljude inimeste elusid Kaljo Raid puudutas oma erilise sõbralikkuse, positiivsuse, heatahtliku huumori, usu ja armastusega. Ta teeb seda jätkuvalt oma hiiglasliku vaimse ja intellektuaalse pärandi kaudu.

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.

David A. Hollingsworth10 Feb 2005 06:42

Dear Administrator:

I was wondering if you can provide an english version for the article on Raid, for the article remains in Estonian (despite clicking the english option on top).
Thank you.
David Hollingsworth.