See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/in-memoriam-kalju-suitsev-1930-2011/article32530
IN MEMORIAM. Kalju Suitsev 1930 – 2011
02 Jun 2011 Eerik Purje
 Kalju Suitsev lennuväe abiteenistuslasena. Foto: erakogust.<br> <br> - pics/2011/06/32530_1_t.jpg
Kalju Suitsev lennuväe abiteenistuslasena. Foto: erakogust.

Kalju Suitsev oli üks neist noorukeist, keda Teine maailmasõda oma julmuses ja halastamatuses oma keerisesse tõmbas juba lapsena.
1944. a hilissuvel astus üks Tartu skaudisalk in corpore Saksa lennuväe abiteenistusse, Kalju nende hulgas.
Kalju Suitsevi puusärki katnud USA lipp antakse üle poeg Michaelile. Foto: erakogust. - pics/2011/06/32530_2_t.jpg
Kalju Suitsevi puusärki katnud USA lipp antakse üle poeg Michaelile. Foto: erakogust.

Poiste tee viis Sudeedimaale, Egeri jaotuslaagrisse, kus nooremad eraldati ja saadeti maatöölaagreisse. Kalju koos mitme kaaslasega sattus Poola alale Bechau nimelisse linna hitlernoorte laagrisse, kus nende eest hoolitsesid eesti soost noortejuhid. Rinde lähenedes organiseerisid need ka põgenemise ja neil õnnestus pääseda Baden-Württenbergi, Aglasterhauseni lastekodusse, kus nende kaaslasteks olid Auschwitzi koonduslaagrist vabanenud juudi noored. Kveekerist laagrijuht, USA major, leidis luteri kiriku vahendusel seitsmele eesti poisile kasuvanemad ja 1946. a suvel siirdusid nad Ühendriikidesse. Kalju elukohaks sai Seattle, Washington.

Siitpeale muutub Kalju elukäik keeruliseks ja ühtaegu traagiliseks. Nagu ta saatusekaaslane Vello Villberg märgib, teenisid kõik seitse noormeest hiljem USA sõjaväes. Korea konflikti ajal sattus kaprali auastmes Kalju ränka lahingusse, kus nende üksus kandis raskeid kaotusi. Ta jäi lahingu ajal oma salgaga üksi mäekünkale, teadmata, et teised olid tagasi tõmbunud. Nad hävitasid hulga vaenlasi, kuid lõpuks jäi ta ainsana ellu ja tulistas, kuni rauas oli vaid üks padrun. Ta toimetati raske kõhuhaavaga Jaapani haiglasse ja paranenuna tagasi Ühendriikidesse, kus ta ülendati seersandiks. Lahingus üles näidatud vapruse eest vääristati teda aumärkidega Purple Heart ja Silver Star.
Kalju abiellus ameeriklannast kuue lapsega lesega ja neile sündis poeg Michael. Eesti keele oli ta unustanud ega osanud oma pojale midagi rääkida oma lapsepõlvest Eestis, ka see oli mälus tuhmunud. Oma vanemate saatusest ei teadnud ta midagi ja omateada oli ta nende ainus laps. Siin tuli taas abiks Vello Villberg, kes otsis Eestis üles ühe ta kahest õest (sündinud 1949) ja viis selle vennaga ühendusse.

13. mail 2011 lõppes lesestunud Kalju elutee Oregonis. Ta maeti suurte sõjaväeliste austusavaldustega.

Lennuväepoisid üle maailma langetavad pea lahkunud sõjasangari mälestuseks.
Märkmed: