Tuntud Toronto rahvus- ja kultuuriisik lahkus 20 jaanuaril meie seast. Ta sündis Kõpu vallas Viljandimaal, 20. augustil, 1920 a. Kodutalu asus riigimetsa kõrval, mis on jätnud seose tema isiksusse, tal oli aastaid suvekodu männimetsa kõrval. Alghariduse omandas Taki ja Suure-Kõpu algkoolides, misjärel lõpetas Viljandis kaubanduskooli 1937.a. Kaks aastat hiljem jätkas kooliteed Vändra Gümnaasiumis, aga pidi 1940. a poliitilistel põhjustel õpingud katkestama, jätkates neid Väike-Maarja keskkoolis, kuhu koolijuhataja ta isikliku hoiatusega vastu võttis. Võõras võim ei sallinud vaba keelepruuki.
Õpingud võimaldasid ajapikendust sõjaväest. Kui 1940. a. kutsuti ta kutsealuste komisjoni Viljandisse, ütles komisjoni esimees, et mine nüüd rahulikult koju, aega on ees küllalt, minna võib ka sügisel — ja sügiseks olid sakslased juba Eestis. Sakslastega tulid uued kutsed, seekord politseiüksuse liikmena idarindele, kuid sõber leidis, et on veel teinegi võimalus — minna Soome.
Soome sõjaväkke astus 3. septembril 1943. Paigutati Rajajõe rindeossa, järgnes väljaõpe allohvitseride koolides Jalkalas ja Taavettis, misjärel määrati väeossa Karjala kannasel, kus osales tõrjelahinguis viimaste võitlusteni Viiburi all ja Vuokiselal. Soomest lahkus laevaga Rootsi, kui valvekomisjon oli juba Soomes. Esimene töökoht oli mõisaaednik, hiljem mitmed teised töökohad, kord ka tsirkuserongil, mis läbis Lõuna-Rootsi linnad. Oli muidki ameteid, sest hakkajal noormehel oli kerge edasi jõuda, jätkates samal ajal asjaajamist ülikooliõpingute alustamiseks. Eestlaste hulgas oli käimas Rootsist lahkumine ja Paul Rabisson oli 1950. a lõpul juba Kanadas.
Siin töötas ta pikemat aega Dunlopi ja Biltrite kummivabrikuis, saanud Rootsis sellele aluse. Kanadasse tuleku ajal organiseeriti Soomepoiste Klubi ja Paul oli kohe vajalik algatustöödeks. Üheks esimeseks suuremaks tööks oli klubi langenute mälestusmärgi püstitamine Peetri kirikusse. Ta oli klubis aktiivne osaleja juhatuse liikmena või nõuandjana.
Paul töötas mitmes teiseski organisatsioonis, nagu Rahvusnõukogu Kanadas, Peetri koguduse nõukogu ja koguduse segakoori „Cantate Domino“ liige ja koorivanem, Eesti Lauljate Liit Põhja-Ameerikas juhatuse liige. Nendes organisatsioonides töötamise kõrval on ta neid teeninud, kirjutatades ajalehtedele ja -kirjadele ning eriväljaannetele.
Suure muusikahuvi tõttu asutas ta koos Meie Elu toimetaja Heino Rebasega heliplaadisalvestuse ettevõtte „Merit“, mille märgi all on ilmunud üle 40 heliplaadi Kanada ja teiste maade eestlaste mitmesugust muusikat - noortemuusikast klassikani. Paul Rabisson on andnud muusikaarmastajaile rohke kogu muusikat, mille vastu nüüdki tuntakse huvi ja otsitakse võimalusi uut tehnikat kasutades need kättesaadavaks teha.
( Toim: Kirjutis sündis HANNES OJA sulest, Paul Rabissoni 85-juubelit märkimaks. Soomepoisid Hannes Oja ja Paul Rabisson on mõlemad nüüd paraku, alles hiljuti, hindavast Toronto eestlaskonnast igavikku teele astunud.)
