Õppis Viljandi koolides ja lõpetas Viljandi Poeglaste Gümnaasiumi.
1942. a. siirdus Tartu Ülikooli arstiteadust õppima, kust teda värvati saksa sõjaväkke.Sõjaväeüksustega sattus ta Saaremaale, kus kohtas Helgi Algma’d, kellega juba Viljandis oli koos käidud. Nad abiellusid 27. septembril 1944. a. Leisi vallas Saaremaal.
Sõjakeerises läksid noorpaari teed jälle lahku, kuni said kokku uuesti Saksamaal Blombergi D.P. laagris, kus Helgi elas oma ema, õe ja tema kahe tütrega. Rannarist sai oma perekonna eest väga hea hoolitseja tollasel toiduvaesel Saksamaal. Kui Hamburgis avati Balti Ülikool, läksid abikaasad sinna õppima, kuni avanes võimalus USA’sse emigreeruda, kuhu jõudsid 1951. a.
Lühidalt peatuti Seabrookis, kuni Rannar sai töökoha kui hambatehnik Philadelphias ja Helgi läks ülikooli hambaarsti õpinguid jätkama. Rannar jõudis kiiresti edasi oma tööalal, kuid soov oli saada oma peremeheks. Avaneski hea võimalus osta suur maja Lakewoodis, kuhu mahtus hambaarsti kabinet, avar elukorter ja hambatehniku töökoda. Varsti jäid need ruumid kitsaks kiiresti kasvava tööhulga tõttu, tuli hakata ehitama uut laboratooriumi. Nii valmiski uus EquiDent Laboratories, Inc. avarate ruumide, moodsate masinate – varustusega ja praktiliste töölaudadega kahekümnele töötajale, keda õpetas ja nõudlikult treenis Rannar.
Nüüd otsustas ta, et oli aeg hakata oma töötulemusi esitama hambatehnilistel näitustel. Nii käidi paljudes kohtades USA’s, isegi Hawaiil. Töid viidi näitustele Saksamaale, Šveitsi ja mujale. Kahe patendi omanikuna kutsuti teda konverentsidele kõnelema, nii esines ta Saksamaal, Inglismaal, Hollandis, Itaalias ja mujalgi, samuti Ameerikas. Tema leiutisi võeti tõsiselt, tema ettepanekuid respekteeriti. Rannarit peeti üheks paremaks hambatehnikuks, ta nimi oli tuntud isegi Jaapanis.
Kui Eesti sai vabaks, külastas ta mitmel korral kodumaad, võttes kaasa tööriistu, materjali, hulgaliselt kirjandust ja tutvustas soovijatele uusi tööviise. Rannari tööpäevad olid pikad ja pingelised, kuid tagajärgedega oli ta rahul. Oma edust ja saavutustest ta ei rääkinud, võttes neid suure töö ja ettevõtmise tulemusena. Mõned tema väljaõpetatud tehnikud töötavad EquiDent’is tänaseni, nüüd juba poja Peetri juhatuse all.
Rannar nautis oma puhkusi jahi- ja kalamehena ligidal ja kaugel, võttes sealgi kõike tõsiselt ja asjalikult. Rannar oli Lakewoodi Rotary Klubi liige, kuulus Korp! Sakalasse ja mitmesse laskurklubisse. Ta kuulus Lakewoodi Eesti Ev. Lut. kogudusse, oli mitmel korral Lakewoodi Eesti Ühingu juhatuses ja ka mitmetes eesti organisatsioonides, nende üritustest osa võttes ja neid toetades.
Rannar suri 14. augustil 2014. a. Sea Girt, NJ. Leinama jäid abikaasa Helgi, kes ligi seitsekümmend aastat oli talle igati toeks, lapsed Peeter ja Linda peredega, vennapoeg Rannar Rootsis, vennatütar Svea perega Tallinnas, sugulased Eestis ja hulgaliselt sõpru ligidal ja kaugel.
Puhka rahus armas sõber.
Irene Verder
Details Published: 02 September 2014