14. aprillil toimus Tallinna Linnaarhiivis ajaloolase Indrek Jürjo 60. sünniaastapäevale pühendatud näituse avamine ja ettekandekoosolek. Indrek Jürjo (14. aprill 1956 – 8. september 2009) lõpetas Tartu ülikooli ajalooteaduskonna 1983. aastal. Juba ülikoolis õppides tundis ta suurt huvi 18. sajandi teise poole ning 19. sajandi alguse baltisaksa valgustuse ja valgustajate vastu. Ta omandas 1998. aastal Tallinna ülikoolis magistrikraadi teemal „Baltisaksa kultuuriloost valgustusajastul.“ 2004. aastal ilmus tema monograafia „Liivimaa valgustaja August Wilhelm Hupel 1737–1819“ ning 2005. aastal promoveeriti ta Hamburgi ülikoolis filosoofiadoktoriks väitekirjaga "August Wilhelm Hupel und die Aufklärung in Livland". Tema monograafia Hupelist sai Eesti ajalookirjanduse aastapreemia ja ilmus 2006. aastal Saksamaal Böhlau kirjastuse väljaandel ka saksa keeles.
Alates 1992. aastast oli Indrek Jürjo tööalane tegevus seotud arhiividega: Ta oli Arhiiviameti nõunik, Riigiarhiivi filiaali osakonnajuhataja, Rahvusarhiivi uurimistöö- ja publitseerimisosakonna peaspetsialist ning Riigiarhiivi publitseerimistalituse juhataja. Seoses igapäevaste tööülesannetega puutus ta kokku XX sajandi kõige tumedamate teemadega, mis olid seni olnud varjul nõukogude repressiivorganite suletud arhiivides. Nüüd tuli need arhiivid avada ja süstemaatiliselt läbi uurida. Nii tuligi Indrek Jürjol ennast jagada kahe täiesti erinava ajastu ja valdkonna vahel. Tema 1996. aastal ilmunud uurimus "Pagulus ja Nõukogude Eesti. Vaateid KGB, EKP ja VEKSA arhiividokumentide põhjal" on saanud suure tähelepanu osaliseks ja seda mitte ainult Eestis. Indrek Jürjo poolt kommenteeritult ilmusid Riigiarhiivi väljaandel Eesti NSV KGB aruannete publikatsioonid aastatest 1954–1958.
Näitusel „Indrek Jürjo (1956–2009) pärand Tallinna Linnaarhiivis“ on välja pandud tema isikuarhiivis (fond 1481) olevad uurimistööde ja artiklite käsikirjad, isikut tõendavad dokumendid, kirjavahetus kolleegidega, fotod jne. Indrek Jürjo teaduslik pärand, kus käsitletud arhiiviallikate põhiselt nii valgustusaega kui ka Nõukogude okupatsiooni, inspireerib ja innustab tema kolleege jätkama uurimistööd samadel teemadel. Indrek Jürjo mälestusüritusel rääkis dr. Ivo Juurvee eriteenistuste ajaloo uurimisest meil ja mujal, andes kõrge hinnangu Indrek Jürjo selleteemalisele uurimistööle. Akadeemik Jaan Undusk oli enda ettekande pealkirjastanud „Seaduste vaim. Õiguslikust pöördest Baltimail 18. ja 19. sajandi vahetusel“ ja analüüsis eestlastest maarahva ning baltisakslastest maaomanike õiguslikke suhteid läbi aegade.
Tallinna Linnaarhiiv ja Baltisaksa Kultuuri Seltsi Eestis korraldatud Indrek Jürjo 60. sünniaastapäeva üritusele olid kogunenud tema perekonnaliikmed, hulgaliselt kolleege ja sõpru. Indrek Jürjo hauale Hiiu-Rahu kalmistul asetati lilled ning süüdati küünlad.
Tekst ja foto Peep Pillak
