Hiljuti Toronto eestlaskonda külastanud muusikute hulgas oli tuntud viiuldaja ja laulja Indrek Kalda, kes oli ETV saate „Laulge kaasa“ üks eeslauljatest ja esines veel mitmetel teistelgi vabariigi aastapäeva nädalalõpul toimunud üritustel, võludes kuulajaid oma laulu ja pillimänguga. Indrek Kalda on sündinud 1960.a. Võrus, läks noorelt Tallinna õppima ja jäi sinna pikaks ajaks — 26 aastaks. Neli aastat tagasi siirdus ta aga juurtele lähemale ehk kolis tagasi Lõuna-Eestisse, Tartusse.
Ta on lõpetanud puhkpilliorkestri dirigendina Viljandi Kultuurikooli, praeguse nimega Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, ning on juba 15 aastat samas koolis õppejõud. Viljandi vahet sõitmist — algul Tallinnast ja nüüd Tartust — on tulnud aastate jooksul niisiis palju, aga seda teevad tema sõnul paljud sealsed õppejõud, kuna enamus kultuuriinimesi elab Tallinnas ja Tartus. Kooli asukoht on aga regionaalpoliitilises mõttes igati hea, sest kõik haridusasutused ei peagi koonduma suurtesse keskustesse. Koolis õpetatakse rahva-, dzhäss- ja kirikumuusikat ja sinna tuleb õpilasi üle Eesti ning ka välismaalt.
Õpetamistööd nimetab Indrek Kalda eelkõige hobiks, elatise teenimiseks on tihe kontserttegevus. Ta on mänginud 13 aastat viiulit ansamblis Kukerpillid, viimased 10 aastat Justamendis. Sama kaua on tema eestvedamisel tegutsenud ansambel Lindpriid, kus Indrek laulab peamiselt sõdurilaule, ajastuks II maailmasõjale järgnenud paar kümnendit.
Lindpriide sünnist kõneleb ta järgmist: kujutluspildis saavad üle aastate koduköögis kokku kolm venda, kelle elusaatus on viinud erinevatesse suundadesse: ühe idasse, teise läände, kolmas on jäänud koju. Nii nad siis räägivadki igaüks oma lugu. Mõte on selles, et laulud ei ole süüdi: ühed mehed võisid olude sunnil võidelda ühe ja teised teise poole peal, aga kõik laulsid kodust ja armastusest. See oleks siis nagu eesti rahva saatuse peegelpilt.
Lindpriid on andnud välja 6 heliplaati, kõik seotud lauludega, mis lauldud erinevate sõdade ajal. Esinemisi on olnud üle Eesti, aga ka Austraalias, Saksamaal ja Soomes.
Indrek Kalda põhipill on viiul, aga ta mängib ka kitarri, klaverit ja mandoliini ning laulab. Eeloleval suvel toimuval koolinoorte laulupeol on ta muusikajuhi ametis.
Hiljuti läks Indrek Kalda poliitikasse, kandideerides Riigikogusse Isamaa ja Res Publica koosseisus. Oma poliitikasse siirdumise kohta ütles ta möödunud aasta lõpus Postimehele järgmist: „Viimasel ajal on Eesti elu nagu sport — justkui polekski olemas seda, mida ei saa mõõta ja arvudega väljendada. Mulle meeldib, et meil on veel elu ka väljaspool Tallinna, meeldib, et veel on olemas pered, kunst, muusika — neil asjadel on emotsionaalne kaal.“
Torontot külastas Indrek Kalda esmakordselt ning kohtumised siinsete eestlastega jätsid talle suurepärase mulje. Eestlane on igal pool eestlane. Olemine siin oli igati kodune ja ka kartulisalat maitses sama hästi kui kodus, Austraalia või Saksamaa eestlaste juures. Muide nimetab Indrek Kalda end Eesti Elu püsilugejaks internetis. Ta soovib kõikidele eestlastele edu eestluse säilitamisel selles maailmalinnas. Ja see kestab kindlasti veel kaua-kaua, seda tõestas ilmekalt vabariigi aastapäeva suurejooneline tähistamine Torontos.
