Foto: Priit SimsonEuro kriteeriumide täitmine ilma midagi tegemata on järgmise viieteistkümne-kahekümne aasta jooksul väga vähe tõenäoline.
Kaks nädalat tagasi kirjutas Indrek Eesti Päevalehes euro kasutuselevõtu viivitamisega seotud riskidest. Ütles seal, et me ei saa lihtsalt oodata, vaid peame üleminekuks ka midagi tegema. See teema on leidnud elavat vastukaja ning tundub, et enamik spetsialiste toetab võimalikult kiiret eurole üleminekut. Üksmeel puudub küsimuses, kas peab ka midagi tegema või tuleb euro paari aasta pärast niikuinii. Aga esile on tulnud ka see, et meie ühiskonnas on lahti seletamata inflatsiooni paratamatuse teema. Kiire kasvuga kaasneb kiirem inflatsioon ning selline olukord peaks kestma veel viisteist-kakskümmend aastat.
Ühendatud anumate teooria
Euroopa Liiduga ühinemine avas meile mitmed turud. Mäletate füüsikatunnist ühendatud anumate katset? Kui kahe anuma vahele panna toru, siis veetase nendes ühtlustub. Erinevalt veetorust, on majanduse “torudes” alati mingid takistused. Näiteks keeleoskus või kaubanduspiirangud.
Oleme soomlastega sugulusrahvad ja meid eraldab vaid natuke vett. Meie tulud on soomlastega võrreldes kolm korda väiksemad. Üsna hiljuti oli vahe viis ja mitte väga ammu kümme korda meie kahjuks.
Praegu on Eesti SKP inimese kohta 3,2 korda ja arvestades ostujõu pariteeti 1,7 korda väiksem kui põhjanaabritel. Kas keegi arvab, et oleme soomlastest kolm korda rumalamad, laisemad või vähem ettevõtlikud? Ei ole. Küll aga ei oska me veel nii hästi mõelda välja innovaatilisi tooteid ja neid maha müüa.
Aga kui usume loodusseaduste paikapidavusse majanduses ning investeerime rohkem haridusse ja ärgitame inimesi ettevõtlikkusele, siis ükskord küünime ka Soome tasemeni või sinna lähedale. Või vähemalt Euroopa keskmiseni. Soome SKP inimese kohta on ostujõu pariteeti arvestades praegu 13 protsenti kõrgem Euroopa keskmisest. Kuid mööda läheme vaid siis, kui oma majanduse seejuures ka ümber korraldame. Olles soomlastele alltöövõtja, ei saa me kunagi nendest jõukamaks.
Selleks, et jõuda Euroopa kõige suurema sissetulekuga riigiks, peavad meil olema Euroopa kõige targemad inimesed, kes on väga ettevõtlikud ning kes on välja mõelnud midagi unikaalset, mida teised kalli raha eest osta soovivad. Või peaks meil olema mingi unikaalne ja teiste poolt nõutud loodusvara.
Kiirem inflatsioon paratamatu
Kui usume ühendatud anumate teooria kehtivust majanduses ja arvestame, et Eesti hinnatase on 70% Euroopa omast ning kui meie inflatsioon on kaks protsenti kiirem kui Euroopa Liidu keskmine, siis kulub meil samale hinnatasemele jõudmiseks 18 aastat. Kui inflatsioon on kolm protsenti kiirem, siis jõuame EL-i keskmise hinnatasemeni 12 aasta pärast.
Kuna Euroopa Liidu majandustorudes on takistus väike, siis jääb Eesti inflatsioon väga suure tõenäosusega veel järgmise kahekümne aasta jooksul 1,5–3 protsenti kõrgemaks kui Euroopa keskmine. Rääkimata erinevusest kolmest madalaima inflatsiooniga maast, mille inflatsioonitaset tegelikult eurokõlbulikkuse hindamisel arvesse võetakse.
Kui tahame pääseda viieteistkümne aastaga Euroopa viie rikkaima (ilmselt suurema sissetulekuga) riigi hulka, siis peab meie nominaalne majanduskasv aastas olema praeguse esiviisiku kasvust keskmiselt 9% kiirem. See aga tähendab ka “lubatust” suuremat inflatsiooni. Seega, kui meil on selline eesmärk, siis on ka kindel, et Eesti pole eurokõlbulik ka järgmise viieteistkümne aasta jooksul ning kogu selle aja on Eestis kasutusel kroon.
Nii või naa on kõrgem inflatsioon süsteemi sisse programmeeritud ning seetõttu ei ole tõsiseltvõetavad ennustused, mis ütlevad, et 2010. aastal täidame euro kriteeriumid. Siin on väga lihtne teha järeldus, et euro tuleb Eestis kasutusele umbes viieteist-kahekümne aasta pärast ehk 2022.–2027. aasta paiku! Siis, kui meie hinnad on Euroopa keskmisel tasemel ning majanduskasv Euroopa keskmise lähedal.
Kui kasv kinni jookseb
On üks võimalus, kuidas inflatsioonitempo korraks ise alla läheb. Selleks peaks Eesti majandus üle kuumenema, mis viiks mõningate tagasilöökideni. Inflatsioon langeb aastaks-paariks madalamaks. Kuni majandus uue olukorraga jällegi harjub ning edasi kasvab. Sellisel juhul võime täita inflatsioonikriteeriumi, aga ei pruugi.
Samas tekib risk, et täites inflatsioonikriteeriumi, tuleb meil probleem eelarve defitsiidiga või kõrgemate intressidega, mis on samuti euroga ühinemise kriteeriumideks. Nokk kinni, saba lahti…
Nii on selge, et eurokriteeriumide täitmine on keeruline ülesanne, kuid spetsiaalselt selleks pingutades on siiski veel olemas võimalused euro kasutusele võtta.
Vahend ohjeldamiseks
Eurole ülemineku kasulikkusest majandusele on palju räägitud ja me ei hakka seda kordama. Toome välja hoopis aspekti, millest seni on vähe räägitud. Kui vaatame Eesti kasvupotentsiaali ja mõtleme, et kiire kasv kestab järgmised viisteist-kakskümmend aastat, siis peame arvestama ka sellega, et lisaks maailmamajanduse tsüklitele elame tõenäoliselt läbi ka oma majandustsüklid.
Kui me täna ausalt tunnistame, et euro ei tule Eestis enne aastat 2025, siis missugune on turu reaktsioon meie intressidele? Turg oli veel aasta tagasi veendunud, et Eesti võtab euro kasutusele kas 2007 või hiljemalt 2008. Ehk kas turg arvestab seda riski või mitte?
Palgad kasvavad Eestis väga kiiresti ja lähiajal pannakse tempot juurdegi. Mida paremini majandusel läheb, seda rohkem palgad kasvavad. Kahjuks ei käi asi aga teisipidi. Kui kiire kasv tekitab kusagil mulli, millest üleliigne õhk välja lastakse, siis tähendab see majandusseisakut. Palgad jäävad sinna, kus nad on ja majandussektor, kus see lugu juhtus, muutub konkurentsivõimetuks.
Kui mull on piisavalt suur, siis tabab seisak kogu Eesti majandust. Võime ühel kaunil päeval seista fakti ees, et arvestades näiteks jooksevkonto puudujääki ja suurt võlakoormust, on rahvusvahelised kreeditorid kaotanud meisse usu, uut raha enam peale ei tule, vanu laene nõutakse tagasi ja oleme rahahädas.
Meil on vaja ennast kriisideks ette valmistada ja neid võimaluse korral vältida. Euro kasutusele võtmiseks rakendatavad majanduspoliitilised meetmed on aga just sellised, mis neid riske vähendavad – palkade kasvu kontroll, laenukasvukontroll jne. Muidugi ei saa euro kasutusele võtmisega majanduspliitika otsa. Nagu öeldud, on keskmisest kiirem inflatsioon süsteemi sisse programmeeritud. Ka euro ajal peame edasi ajama konservatiivset majanduspoliitikat. Kuid siis on meil selleks juba loodetavasti olemas oskused ja harjumus.
Kokkuvõte
Loodusseaduste vastu ei saa ja meie majandus kasvab ka tulevikus Euroopa keskmisest kiiremini. Oleks suur üllatus, kui meie inflatsioon oleks madalam kui kolme madalaima inflatsiooniga maa tase pluss 1,5 protsenti. Ehk lastes asjadel loomulikult areneda, võime inflatsioonikriteeriumi täita ainult siis, kui ülikiirele kasvule järgneb tagasilöök ning samal ajal ei ületa Eesti riigieelarve defitsiit lubatud taset. Ehk kriteeriumide täitmine ilma midagi tegemata on järgmise viieteistkümne-kahekümne aasta jooksul väga vähetõenäoline.
Need põhjendused võiksid ju olla piisavad, et tõsiselt kaaluda, kas valida loomulik areng koos võimalike riskide ja tõenäoliselt kõrgemate intressidega või pingutada ühiselt kaks aastat. Ning jätta väiksemad kulud ja riskid edaspidiseks.
Loe lisaks tänasest Ärilehest:
“Kas euro peab vastu 2010. aastani?” (Villu Zirnask)