Novembriga võrreldes jäid tarbijahinnad detsembris samaks.
Kuna novembris oli aastane inflatsioon 3,5 protsenti, siis detsembris hinnakasv kiirenes.
Bigbanki peaökonomist Raul Eamets ütles kommentaariks, et neljaprotsendiline hinnakasv on põhjustatud nii käibemaksu tõusust kui ka varasema aasta elukalliduse tõusust, mis tõi kaasa nominaalse palgatõusu suurusjärgus kaheksa protsenti.
"Sellel aastal on oodata sarnaseid arenguid, sest käibemaks tõuseb ning lisanduvad veel ka aktsiiside tõusud. Kuna tööturu seisund on jätkuvalt suhteliselt hea, siis jätkub ka palgatõus suurusjärgus kuus kuni seitse protsenti. Seega on ka oodatud hinnakasv suurusjärgus 4-4,5 protsenti," märkis Eamets.
Luminori peaökonomist Lenno Uusküla nentis, et aastase inflatsiooni jõudmine 4,1 protsendini detsembris tähendab, et keskmiselt tõusid hinnad 2024. aasta sees umbes 0,3 protsendi võrra iga kuu. "Inflatsioon oli suurem aasta alguses, kui tõusis käibemaks, ülejäänud aasta jooksul kasvasid hinnad keskmiselt 0,2 protsendi võrra kuus," ütles Uusküla.
Uusküla tõi ka välja, et aastal 2024 olid hinnad 3,7 protsenti kõrgemad kui nad olid olnud keskmiselt aasta varem. "See tähendab, et samaväärse ostukorvi jaoks oli vaja teenida iga saja euro kohta 3,7 eurot rohkem. Keskmise palga tõus oli suurem kui 3,7 protsenti, mistõttu enamiku palgasaajate jaoks läks elu eelmisel aastal veidi paremaks."
Kuigi 4,1-protsendine aastane hinnatõus on väiksem kui kolmel eelneval aastal ( 2021 oli 12,0 protsenti, 2022. aasta lõpuks 17,5 protsenti ja 2023. aasta lõpuks 4,3 protsenti), on Uusküla sõnul tegemist väga suure hinnatõusuga. "Euroala hinnatõus on väiksem ning ka meie naabrite Läti, Leedu ja Soome hinnatõusud jäävad meie omale selgelt alla," tõdes ta.
Lõpliku detsembrikuu tarbijahinnaindeksi avaldab statistikaamet 8. jaanuaril. Siis selgub ka, kui palju mullu hinnad tervikuna tõusid.
2023. aasta detsembris oli Eestis inflatsioon neli protsenti, kogu aasta lõikes tõusid tarbijahinnad 2023. aastal Eestis 9,2 protsenti.
