23. jaanuar 2017
Tuhisev reisirong. Foto on illustreeriv. Bigstockphoto.com
Ajakirjanik ja kirjanik Inga Raitar leiab, et asjad on minemas väga kummaliseks – valitsus tahab Rail Balticu lepingu alla kirjutada juba 31. jaanuaril, kuigi tasuvusuuringud valmivad alles aprilliks. Niisamuti kiirustatakse maapõuepoliitika põhialuste üle otsustamisega.
http://objektiiv.ee/inga-raita...
“Head sõbrad! Asjad on minemas ikka väga kummaliseks! Kõigepealt soovib valitsus ahvikiirusel, isegi lepinguid korralikult tõlkida jõudmata siduvalt allkirjastada Rail Balticu lepingu. Nüüd on küll viimane aeg nõuda rahva poolt valitutelt vastutust rahva nimel tehtavate otsuste eest! Ei ole vastutustundlik kirjutada siduv kokkulepe alla 31. jaanuaril, kui RB hetkel täiesti puudu olevad tasuvusuuringud peaks otsustajate kinnitusel valmis saama alles aprillis. Ükski normaalne inimene ei võta laenu ärile kolm kuud enne selle tasuvuse väljaarvutamist!” kirjutab Inga Raitar Facebookis.
Ükski normaalne inimene ei võta laenu ärile kolm kuud enne selle tasuvuse väljaarvutamist!
Lisaks sellele on kiirustama hakatud ka maavarade üle otsustamisega, märgib Raitar. Möödunud neljapäeval algatati valitsuses eelnõu “Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050” eelnõu, kooskõlastamiseks on aega 2. veebruarini.
“Kuulge, see pole enam normaalne, kui kogu meie riiki puudutavad otsused tahetakse teha kiirustades, siduvalt üleöö nende poolt, kes küll nagu oleks rahva poolt valitud, kuid kes ometi ei pea vajalikuks selle rahvaga ei nõu pidada ega võta ka mingit vastutust rahva nimel taoliste ülepeakaela tehtavate otsuste eest,” leiab Raitar.
Meil pole vaja protestida mingite libateemade üle nagu “naiste õigused” või “sooline palgalõhe”, meil on vaja märgata tegelikke probleeme.
“Tulgem nüüd ometi ärkvele! Meil pole vaja protestida mingite libateemade üle nagu “naiste õigused” või “sooline palgalõhe”, meil on vaja märgata tegelikke probleeme ja teadvustada, et meie oleme need, kelle hääli juba sel aastal järjekordsetel valimistel vajama hakataks!” kutsub Raitar inimesi asjast aru saama.
“Ehk siis me ei taha olla mänguasjad nende käes, kes meie hääled endale saades meie tuleviku meile ebamugavaks, maksurohkeks ja keskkonnalaastatuks kujundavad!”