14. mail 1607. aastal rajati Virginias asuvasse Jamestowni kolooniasse palkidest fort.
Tegu on esimese asundusega, mis suutis nälja, haiguste ja indiaanlastega tülitsemise kiuste siiski püsivalt kestma jääda.
Inglise keelt rääkivad ameeriklased peavad 400 aasta tagust Jamestowni koloonia rajamist oma rahvuse sünniks. Eile meenutas president George W. Bush esimesi Inglismaalt teele asunud koloniste, kes astusid praeguste Ühendriikide pinnale.
Kuid USA ajalugu päris sellest siiski alustada ei saa. Naaberriigis Kanadas on tegeldud palju nii esimeste viikingite kolooniate uurimisega kui ka John Caboti
maabumispaiga (1497. aastal) tähistamisega. Varem nurjusid asunduste rajamise katsed Newfoundlandil (1583), Roanoke'is (1585) ja ka Pophamis (1607).
104 inglast, kes 1607. aastal Virginiasse koloonia lõid ja kellest vaid osa jäi ellu, ei olnud siiski USA territooriumil esimesed eurooplased. Floridasse 1565. aastal ligi 800 hispaanlase rajatud St. Augustine'i elanikud saatsid nüüd tervituse "oma nooremale vennale" Jamestownile. Sealsed ajaloolased heidavad ka ette tendentslikku inglastekeskse ajaloo eelistamist.
Kuid Jamestown tähistab Aafrika päritolu ameeriklastele ka orjanduse algust. Ja kohalike põliselanike jaoks märgib see indiaanisõdade puhkemist.