Vihmane suvi viis kokku raamatuga, millest olin kuulnud, aga huvitaval kombel mitte kusagilt osta saanud.
SALME EKBAUM
INIMENE INGEL
EKK 1983
Salme Ekbaum’i teoste puhul ei tea iial, mis ees: saad petta ehk ei saa. Aga môni mats saab ka Koidula puhul petta. Igavene häda nende kirjaoskajate daamidega.
Ilmastiku olud sundisid romaani joonelt läbi lugema: paguluskirjanduse läbilôikelugu - ilus EW, vastikud annektsioonid-okupatsioonid, päästvad ülemeremaad, pagulus ja kuidas keegi selle alla neelas jne.jne. Ikka, et kôik on noores daamis ilus ja elu ise tatine.
Ja ena imet! raamatus on kôrvaltegelane, kes rikka mulgitalu peretütart kogu loos sisemiselt turgib. INIMENE INGEL (tagasihoidlik kôrvaltegelane) annab nime romaanile ja muudab nimijutustaja taotlused-tegemised lausa armetuks. Kôrvaltegelane kannab nime Ingel Karu (hiljem Ingel Vaga).
Autorile ta ei meeldi, aga autori tekst tunnistab, et ise Inglini ei küüni: ei Viljandimaal ega hiljem Torontos.
Huvitav lugemine oli (vihmases Torontos).
On muidugi psühholoogiliselt huvitav, miks rikka mulgi talu peretütar kirjutas oma romaani pealkirjaks ja romaani sees värvikamaks tegelaseks (keda ta ilmselt ei salli) vallaslapse?
Kättemaks? Vabandus?
Ei tea.
Allakirjutanu vôtab omale vabaduse romaani kohati tsiteerida ning seda ainult lohakalt-kohati: annab ehk selle loo lugejale pôhjuse raamat üles otsida.
= Inglil ei ole isa, sul on.
= Kus see Karu-Mari tüdruk on?
="Mône mustlasega maadlesid vôi," arvas isa.
"Sai jah vähe tattninadele tuupi tehtud."
=" Oodake, oodake, teine inimene on ka inimene! Viige mind koju!"
="Maalitud lilledel lôhna ei ole, sunnitud armastus tühi ja kole."
="Küll ema saab kellegi saanipärale,ärge muretsega! Jôuluôhtul laseb hää peremees ka koera ulualla."
Karu- Ingel viib esimese kassiraipe okupantide poolt määratud Kassi-nimelise koolidirektori trepile.
Ingel varjab oma ema loomalaudas haavatud metsavenda. Ja saadab hiljem noored mehed metsa, Targem, kui talutütar neist asjust ei tea.
Traagiline oli see aeg.
Aastad lähevad ja kohtutakse taas - Toronto linnas. Talutütar on oma ekstentsiaalsete muredega puntras.
Vallaslaps mitte:
= Mu ees seisis tulipunases kaabus, mürkrohelises mantlis volüümikas daam, naeratas tuttavlikult väljakutsuvalt, peagu nöökivalt.
=Autor (teadmata, et kôrvaltegelase maali hindab):
"Tulemus ei ole diletantlik."
Jah, Inimene Ingel on äratuntavalt meie kunstnik. Inimene Ingel raamatuna pakub tema kohta veelgi teavet. Ja ega prototüüp ise ka suud ei pea - ikka tôtt iga hinna eest.
Julgen tunnistada, et see lugu on kirjutatud Sinu sünnipäevaks, armas Hilda Truupere.
EKKT poolt kirja pannud
A.H.Vahtra
