TALLINN, 17. märts (EPLO) – Veebruari alguses tehtud avaliku arvamuse uuringust selgub, et enamik inimesi pooldab üldise sõjaväekohustuse säilimist.
Faktumi tehtud uuringust selgub, et enamik küsitletutest peab kohustuslikku sõjaväeteenistust noormeestele vajalikuks. Kutselisele sõjaväele üleminekut pooldas 34% vastanutest, see on kolm protsenti vähem kui oktoobris. Samas leiab 78% küsitletutest, et Eesti peaks võtma suuna väikesearvulisele, hea väljaõppe ja varustusega väekontingendi loomiseks.
NATOga liitumise pooldajate osakaal on 69% ja vastaseid 21%. Eesti kodanike seas on NATOga liitumise toetajate osakaal tõusnud 76%le, sealjuures eestlaste seas on see tõusnud ajalookõrgeima taseme 83%ni.
“Kuigi NATOga ühinemine on tänaseks päevaks otsustatud, on eestimaalased sellise tulemusega kinnitanud oma kindlat toetust tehtud otsusele,” ütles Faktumi juht Juhan Kivirähk. Mitte-eestlaste seas on see vastavalt 38% olles samal tasemel aasta tagasi läbi viidud uuringu tulemustega.
Avalikkuse seisukohad kaitsekulutuste küsimuses on püsinud väga pikka aega samal tasemel. Praeguse seisuga peab kaitsekulutuste tõstmist vajalikuks 30% vastanutest, 45% leiab, et kulutused tuleb hoida samal tasemel ja nende vähendamist soovib 14 %.
Eesti julgeoleku peamiste tagajate hulgas on võrreldes varasemate uuringutega toimunud oluline muutus – NATOsse kuulumise järel on olulisuselt teiseks tõusnud Euroopa Liit, kuhu kuulumist peavad eestlased ja mitte-eestlased võrdsel määral oluliseks turvalisuse garantiiks.
“Euroopa Liidu jõuline tõusmine üheks võtme-julgeolekugarantiiks NATO järele on kindalasti üheks positiivseks sõnumiks ja näitab Eesti elanikkonna arengu küpsust,” ütles kaitseminister Margus Hanson.
Sõjalise vastupanu osutamist võimalikule kallalekippujale peab vajalikuks 71 protsenti küsitletuist. Võrreldes eelmise küsitlusega on vähenenud nende osakaal, kes vastupanu osutamist vajalikuks ei pea – oktoobris oli neid 31%, praegu 23.
Kui Eestile tungitaks kallale, on valmis kaitsetegevuses osalema 70% küsitletuist. Meestest on valmis riiki kaitsma enam kui neli viiendikku. Samas sooviks 18% inimestest kallaletungi korral riigist lahkuda, nende seas on peamiselt nooremad vastajad, eriti mitte-eestlased.
Maailmas valitsevat olukorda peetakse plahvatusohtlikumaks kui oktoobris – sõjaliste konfliktide ohu suurenemist maailmas peavad lähiaastatel tõenäoliseks 43% vastanutest. Seda, et mõni riik võiks korraldada Eesti vastu sõjalise agressiooni, peetakse ebatõenäoliseks. Agressiooni peab tõenäoliseks vaid 16% vastanutest.
Kõige enam usaldavad inimesed presidenti, piirivalvet, keskpanka ja kaitseväge. Kasvanud on ka kaitseliidu usaldusväärsus, see on kõrgeim kui kunagi varem – 68%.
Inimesed pooldavad üldise sõjaväekohustuse säilimist EPLO
Arvamus
TRENDING
