Viimasel ajal olen märganud, et tehakse igasuguseid avaldusi.
Samuti soovitakse protestimarsse korraldada.

See on kahtlemata kiiduväärt, et inimeste poliitiline teadlikkus on tõusnud ja soovitakse midagi muuta, kuid mulle tundub, et seda tehakse valel ajal ja vales vormis.

Kõige õigem hetk oma meelsust näidata on Riigikogu valimistel. Kuid tihti on nii, et needsamad avaldajad hääletavad ikkagi mõne Riigikogu partei poolt, kellele nad nö avaldusi tegid ja kes nende soovidega ei arvesta. Ja nii valitaksegi tagasi sama seltskond, et avaldajad saaksid uuesti avaldusi teha järgmised 4 aastat.

Samuti on saanud juba moeasjaks oma partei asutamine.
Mida rohkem neid tekib, seda parem on võimuerakondadel. Vastalised on ju killustatud.

Ja milles üldse seisneb nende parteide seisukohtade erinevus?
Praktiliselt olematu.
Kuid tahetakse muuta Eesti poliitilist suunda ja maastikku.

Nii tekib tunne, et selle kõige taga on võimuerakonnad, kelle veskile see vesi jookseb. Äkki peaks hetkeks peatuma ja maha istuma? Mida me siis õieti tahame? Me tahame midagi muuta, kuid meid ei võeta kuulda ja isegi siis kui enamus seda soovib.

Aga kevadel ongi õige aeg teha kõige suurem ja kasulikum avaldus. Hääletada nende poolt, kes võtavad kuulda.

Kuidas me seda teame, et uued võtavad? Me ei teagi seda, kuid me teame seda 100%, et olemasolevad ei võta.

Kõik väikesed parteid peaksid valimisteks ühinema, sest ainult nii on võimalik midagi muuta. Aga mine tee neile seda selgeks…
EKRE soovile ei ole praktiliselt üldse vastukaja. Kõik uued arvavad, et saavad ise hakkama ja pole meile kedagi vaja.
See on kas tegijate naiivsus või sihilik käitumine. Mine võta nüüd kinni.
Aga avaldused ja väljaütlemised on kahtlemata õiged enamuses ja toetan neid.

Andrus Lelov (facebookist)

Märkmed: