“Kurjategijad ja kuritegelikud võrgustikud ohustavad Läti vähem kaitstud elanikegruppe,” rääkis USA valitsuses inimkaubandusevastast võitlust juhtiv kongresmen John Miller teisipäeval pressikonverentsil.
“Me ulatame partnerina abikäe ärgitamaks riikide valitsusi oma jõupingutusi suurendama, et teha lõpp sellele õudusele, et nende elanikud ei muutuks inimkaubanduse ohvriteks,” ütles Miller.
Ehkki inimkaubanduse alla liigitatakse iga juhtum, kui inimest sunnitakse tööle pettuse või jõuga, on kõige levinum siiski seksuaalne vägivald. Peamisteks põhjusteks, miks Lätist müüakse igal aastal sadu inimesi Inglismaale, Poola, Iirimaale, Iisraelisse, Hispaaniasse ja mujale seksiorjusse, on raporti kohaselt elanike soov iga hinna eest oma ainelist seisukorda parandada ja inimeste lihtsameelsus.
Läti kohta öeldakse USA välisministeeriumis koostatud raportis, et ta on teinud edusamme seadusandluse vallas: tänavu märtsis võttis Läti valitsus vastu inimkaubandusevastase riikliku programmi, mis näeb ette agentuuride, valitsusväliste ja rahvusvaheliste organisatsioonide koostööd.
Raporti koostajad tõdevad, et inimkaubitsejaid karistatakse Lätis võrdlemisi karmilt ning süüdimõistetute hulk suureneb. Võrreldes 2002. aastaga, kui mõisteti süüdi vaid kaheksa inimkaubitsejat, võeti mullu vastutusele juba 23 inimest. Eelmisel aastal käsitles Läti politsei koostöös Saksamaa, Taani, Rootsi, Leedu, Eesti ja Soomega viit rahvusvahelist inimmüügi juhtumit.
Samas on inimkaubanduse ohvrite abistamine Lätis halvenenud. Kaks Riias ja Jelgavas asunud varjupaika on kinni pandud ning kannatanud elavad nüüd koos asüülitaotlejatega. Samuti ei eralda Läti valitsus raha kannatanute rehabilitatsiooniks ega korralda inimkaubanduse vastaseid kampaaniaid, ehkki toetab valitsusväliste organisatsioonide jõupingutusi.
USA välisministeeriumi andmeil viiakse maailmas 600.000-800.000 inimest aastas pettuse teel või jõuga oma kodumaalt minema ning muudetakse seksiorjadeks. Pooled ohvritest on lapsed.
USA rahastas eelmisel rahandusaastal inimkaubitsemise vastaseid välisprogramme enam kui 70 miljoni dollariga, president George W. Bush on lubanud eraldada täiendavalt veel 50 miljonit dollarit.
Raport on koostatud 140 riigi kohta ning on omalaadsete seas kõige põhjalikum.