Ühtekokku elab maailmas praegu 1 060 000 eestlast, neist 930 000 Eestis ja umbes 130 000 ehk 12% võõrsil, selgub täna esitletud Inimvara Raportist.
Pidevalt väheneb nn idadiasporaa, peamiselt Venemaa seni kõige arvukam eestlaskond, eakate inimeste suure osakaalu ja noorte sulandumise tõttu.
Lääneriikides elavate eestlaste arv on püsinud viimased kuus aastakümmet stabiilne tänu 1990. aastatel alguse saanud uusväljarändele, eestlaste arv on uutes väljarändemaades, eriti Soomes, kiiresti kasvanud.
Uusväljarände puhul on seejuures tegemist kahe (sageli siiski raskesti eristatava) tüübiga: ajutiselt välismaal õppivate ja töötavate ning Eestist lõplikult lahkunud inimestega.
Esimene väljarändajate rühm jätab Eestist lahkumise ulatusest ekslikult suure mulje.
"Ühelt poolt on see positiivne, kui inimesed omandavad välismaal uusi teadmisi ja töökogemusi. Teiselt poolt on oluline, et suurem osa pöörduks Eestisse tagasi, leiaks siin tegevust ja/või oleks kodumaaga pidevas kontaktis. Selle eeldus on võimalus oma välismaal kogutud teadmisi ja oskusi Eestis rakendada," soovitab raport.
Kuid ka alaliselt välismaale siirdunud eestlased ei pruugi olla Eesti riigile kadunud, vaid hoopis sillaks Eesti avanemisel ülejäänud maailmale.
Üks võimalus on pakkuda senisest aktiivsemalt Eestis õppimisvõimalusi emigreerunutele ja nende lastele-lastelastele. Iirimaa, Iisrael, Taiwan ja nüüd ka Eesti on teinud programme, millega luuakse töökohti välismaal töötavatele rahvuskaaslastest tippspetsialistidele.
Positiivsena toob raport esile kaubandus- ja tööstuskoja projekti „Talendid koju!”.
Olemas on ka portaal www.eesti.ee/rahvuskaaslased, kuid seda ei kasutata kuigi aktiivselt. Ilmselt oleks ratsionaalne mujal elavate eestlaste ressurssi senisest veelgi enam rakendada, muuhulgas Eesti tutvustamisel maailmas ja Eesti professionaalsete võrgustike rahvusvahelistumisel.
www.DELFI.ee