Kaur Maran toimetaja
26. november 2018,
FOTO: NASA/ EPA / Scanpix
Ameerika kosmoseagentuuri kosmosemissioon InSight on käivitanud järgmise etapi oma uuringutes ning juba täna peaks maandur laskuma Marsi ekvaatorist põhja pool asuvale Elüüsiumi väljadena tuntud tasandikule.
https://heureka.postimees.ee/6...
Punase planeedi sisemust uuriv InSight on varustatud mitmete teadusinstrumentidega kaameratest seismomeetri, geoloogilise puuri ja planeedi pöörlemist mõõtva raadioseadmeni. Maikuus Maalt Marsi poole teele asunud InSighti ootab enne teadustöö algust ees aga kõige suurem katsumus seni, kirjutab BBC.
Nimelt on Marss tuntud kui vägagi «maandujavaenulik» planeet – tema atmosfäär on väga õhuke ning selle sees edukaks maandumiseks vajaliku aeglustuse saavutamine tõsine väljakutse, mille saavutamiseks on aega vaid ligi seitse minutit. Läbikukkumine tähendab aga tohutu kiirusega vastu Marsi kivist pinda lajatamist. Seetõttu on ka üle pooltest varasematest missioonidest lõppenud maanduri hävimisega.
Viimane selline oli Euroopa Kosmoseagentuuri missiooni ExoMars koosseisu kuulunud aparaat Schiaparelli, millele sai saatuslikuks viga arvutisüsteemis.
InSight plaanib erakordse aeglustuse saavutada, kasutades selleks 2007. aastal Marsi põhjapooluse lähistel maandunud Phoenixi maanduri järele proovitud kuumakilpi, langevarju ja liikumisega vastassuunas jugavoolusid tekitavaid retromootoreid. Seetõttu on maandumise eest vastutava Jet Propulsion Laboratory insenerid hetkel meelestatud positiivselt, kuigi ettevaatlikult.
Maandur alustab oma sööstu punase planeedi pinna suunal Eesti aja järgi kell 21:46 ning kell 21:53 võib oodata signaali edukast maandumisest. Kuna juhtimissignaali Maalt Marsile jõudmiseks kulub üle 8 minuti, ei ole maandumise Maa pealt juhtimine võimalik. Kõik ettevalmistused on tehtud ja nüüd sõltub tulemus vaid Marsi looduse stiihiatest.
Mars InSight
Ameeriklaste loodud kosmoseaparaat kannab enda sisemuses mitmeid teadusseadmeid, millest paljud on erinevate Euroopa teadusasutuste loodud. Tegemist on esimese Marsi-missiooniga, mis pöörab oma pilgu punase planeedi sisemusse ning üritab lisaks muule tabada ja mõõta ka seni väheuuritud «Marsi-värinaid.» Selleks on maandur varustatud prantsuse ja inglise päritolu seismomeetritega.
Saksa teadlaste loodud puur kaevub aga viie meetri sügavusele planeedi pinna alla, et mõõta sealset temperatuuri. Raadiolainetel põhinev eksperiment üritab aga teha kindlaks planeedi pöördetelje võbelusi, mille põhjal saab leida vastuse ka küsimusele, et kas planeedi südamik on tahkes või vedelas olekus.
