Viimastel aastatel ilmub tavapäraste infotrükiste kõrval aina enam Eestit tutvustavaid materjale ka internetis.
Fotoalbumite ja turismijuhtidega võrreldes on säärastel elektroonilistel tekstikogudel mitmeid eeliseid — nad on pidevalt kaasajastatavad, lugejale tasuta ning kättesaadavad peaaegu maailma igast nurgast. Samuti on arvutivõrgus võimalik kasutada mitmeid tehnilisi lisavõimalusi — otsingusüsteeme, helisalvestusi või videoanimatsioone.
Eesti Instituudi hallatav võrguentsüklopeedia Estonica (www.estonica.org) on oma pooleteise eluaasta jooksul kujunenud suurimaks Eesti-teemaliseks andmekoguks internetis. Hetkel ulatuks tekstide hulk väljatrükituna ligi tuhande leheküljeni ning ka fotosid on üle viiesaja, lisaks kaardid, tabelid, infoskeemid ja helisalvestised.
Estonica pole entsüklopeedia selle sõna täpses tähenduses, kuna informatsioon ei jagune siin märksõnade järgi. Selle asemel leiab kasutaja erinevate autorite pikemaid kirjutisi Eesti kultuuri, looduse, majanduse, riigivõimu, ühiskonna teemadel.
Et kirjutiste autorid on valdavalt Eesti teadlased ja haritlased, võimaldab esseistlik esitluslaad lugejal vaadata kaasaegses Eestis toimuvat erinevate valdkondade spetsialistide pilgu läbi. Samas sisaldavad esseed ka hulgaliselt kontrollitud fakte ja arvandmeid, millest võib kasu olla Eestist kirjutavatele ajakirjanikele, ent näiteks ka õpilastele, kes Eesti-teemalisi koolitöid ette valmistavad.
Et hõlbustada suurtes infomahtudes orienteerumist, on Estonica struktuur üsna range ja selgepiiriline — tekstid jagunevad põhjalikkuse alusel kolme astmesse: sissejuhatavateks, põhitaseme- ja lisatekstideks.
Sissejuhatus on mõeldud eelkõige neile kasutajatele, kel Eestiga varem kokkupuuteid pole olnud, põhitekstides antakse lugejale ülevaade erinevatest teemades, näiteks kultuuri valdkonna raames kunstist, kirjandusest, muusikast, filmist ja arhitektuurist eraldi. Lisatekstide alt leiab kasutaja kitsamaid teemakäsitlusi, näiteks saab sealt lugeda vene kultuurist Eestis või naisküsimustest.
Kõik võrguentsüklopeedias Estonica avaldatud kirjutised on paralleelselt eesti ja briti inglise keeles. Kakskeelsus teeb Estonica kasutatavaks ka eesti keelt mittevaldavale arvutikasutajale ning muudab entsüklopeedia asendamatuks lugemismaterjaliks eesti keele õppijatele. Kuna võrguentsüklopeedia Estonica on kasumit mittetaotlev algatus, lubatakse huvilistele kõigi materjalide vaba allalaadimist ja kasutamist eeldusel, et see toimub mitteärilistel eesmärkidel.
Estonica senine kasutamisstatistika näitab väga erineva taustaga inimeste aktiivset huvi. Umbes pool ligi 10 000 pöördumisest päevas pärineb Eesti enda piiridest, millest omakorda poole moodustavad haridusasutuste arvutikasutajad. Välismaalt pärit külastajate hulgas valitseb väga suur mitmekesisus — tuntavalt on esindatud Eesti naaberriigid Euroopas: Soome, Rootsi, Läti, kuid huvilisi jätkub ka säärastest eksootilistest paikadest nagu Polüneesia, Lõuna-Aafrika või Uus-Meremaa. Kanadast pärit külastajate arv jääb 0,5 ja 1% vahele, ulatudes umbes 2700 pöördumiseni kuus.
Interneti andmekogud nagu Estonica ei saa kunagi päris valmis. Need on pidevalt muutuvad ja täienevad tekstikogumid, mis arenevad ja teisenevad koos ühiskonna ja tehnoloogia muutumisega. Estonica edasine areng täpsustub Eesti Instituudi ja autorkonna koostöös pidevalt, kuid ka kasutajatel on siin kindlasti oma sõna sekka öelda. Selleks on Estonica võrgukeskkonnas viibides võimalik saata toimetajatele kriitikat, küsimusi ja ettepanekuid tulevaste täienduste osas.
Timo Maran
Eesti Instituut
Interneti-sild Eestisse. Eesti Instituut
Eestlased Eestis | 24 Sep 2002 | EWR
Eestlased Eestis
TRENDING
