Alljärgnev on Priit Parmingu intervjuu Eesti Riigikogu ja riigikaitse komisjoni liikme ning üheksakordse Kaitseliidu vanematekogu esimehe Enn Tartoga Eesti kaitsevalmiduse teemal.

Kas Eesti Vabariigi kaitsevägi on valmis astuma NATOsse? Millised on kaitseväe suuremad nõrkused?

EV kaitsevägi on valmis astuma NATOsse ja valmistub jätkuvalt ning pidevalt NATOsse astumiseks. NATOsse vastuvõtmine on eelkõige poliitiline otsus. Nõrkustest üldiselt ei räägita, aga töö käib mobilisatsioonikavade väljatöötamise kallal. Muidugi õhutõrje, soomukivastane ja rannakaitse relvastus vajavad tõhustamist.

Kas Kaitseliidule osutatakse küllaldaselt tähelepanu varustuse, relvastuse, tehnika, sidevahendite, laskemoona, transpordivahendite ja erivarustuse soetamiseks?

Ei osutata, napib rahalisi vahendeid. Kaitseliit on jätkuvalt alafinantseeritud. Käesoleva, 2002. aasta riigieelarve kaitsekulutused kasvasid 37%. Kaitseliidule eraldatav raha riigieelarvest kasvas 7%. Ometi on varustuse olukord aastate jooksul liikunud teosammul paremuse poole.

Mis on Kaitseliidu suurimad puudused ja nõrkused?

Kaitseliidul nõrkusi ei ole ja kui ka oleks, siis sellest avalikult ei räägita. Kaitseliit kui paljude ülesannetega riigikaitseorganisatsioon vajaks veelgi paremat varustatust õhutõrje (helikopteri tõrje), soomukitõrje ja rannakaitse relvadega. Areng toimub, kuid võiks olla kiirem. Ainuke tagasiminek viimase 11 aasta jooksul on meediasõjaks valmisolek. Seda viga on aga lihtne parandada. Kui suurearvuline on praegu Naiskodukaitse ja kas selle organisatsiooni liikmeil on teada, mis oleks nende ülesanne mobilisatsiooni korral?

Naiskodukaitse liikmeid on 976, mida on muidugi kurvakstegevalt vähe. Üldteoreetiliselt muidugi Naiskodukaitse teab oma ülesandeid mobilisatsiooni korral. Väljatöötamisel olevad mobilisatsioonikavad täpsustavad Naiskodukaitse ülesandeid.

Kui tihe on Balti riikide kaitsealane koostöö?

Balti riikide kaitsealane koostöö on väga tihe ja tõhus. Eesti, Läti ja Leedu on teinud ja teevad ka edaspidi kaitsealast koostööd erinevatel otsustamis- ja juhtimistasanditel. Veebruaris 1995 sõlmiti kolmepoolne kaitsealase koostöö leping. Balti pataljon (BALTBAT) loodi 1994. aastal, 1996. aastal loodi Balti mereväeeskaader (BALTRON) ja Balti õhuseiresüsteem (BALTNET), 1998. aastal avati Tartus Balti Kaitsekolledzh (BALTDEFCOL). Eesti Kaitseliit teeb koostööd nii Läti Zemerssardzega kui ka Leedu KASPiga. Ometi kolme Balti riigi vahel sõjalist liitu ei ole. Kui saame peagi NATOsse, siis pole sellist regionaalset liitu vajagi. Igatahes, kui praegu tungitaks Lätile sõjaliselt kallale, siis Eesti valitsus peab otsustama, kas läheb Lätile appi, jääb pealtvaatajaks või tungib ka kallale.

Mis on tavalise Eesti kodaniku suurimad mured?

Ühe osa, võib olla 1/3 rahvast, mureks on vaesus — väikesed sissetulekud ja tööpuudus. Edasijõudnud keskklassi mureks on turvatunde puudumine. Paljud on endale muretsenud eluaseme pangalaenuga, nüüd kardavad, kas suudavad pangalaenu tagasi maksta, muidu tõstetakse tänavale koos perega. Rahvuslikult mõtlevatele inimestele teeb muret see, kas eestlased on jätkuvalt vähenev ja vananev rahvas, st. väljasurev väikerahvas. Muret teeb ka endiste kommunistide liiglaiutamine, ühe osa elanike ida poole kiikamine. Lisaks teeb muret muidugi narkomaania (sellega seoses ka AIDSi) plahvatuslik kasv, kuritegevuse kasv. Kas kaitseministeeriumi ametnikud annavad Riigikogu riigikaitsekomisjonile ajakohast informatsiooni? Jah, põhjalikku ja ajakohast informatsiooni annavad küll, kui me nõuame, aga muidu on kaitseministeeriumi ametnikud kaunis kangekaelsed tüübid. Ministrid tulevad ja lähevad, ametnikud jäävad.

Märkmed: