„Oleme sooja südame ja helde rahakotiga võitlejad rindemeeste kõrval. Näitame, et naised suudavad palju. Kogesin Eestis sõjamehi kohates, et Invaliide Toetav Naisring Torontos on nende hulgas populaarne ning see valmistab rõõmu.“ Nii ütles ringi esinaine Helju Salumets Eesti Vabariigi 84. aastapäeva puhul korraldatud omavahelise koosviibimise avamisel Toronto Eesti Majas 19. veebruaril. Kutsutud olid ka mõned ringiga ühel või teisel viisil abistajaina seotud meespere liikmed. Kohal oli Eesti Vabadusvõitlejate Liidu esimees Endel Reinas, kes tänas virku naisi tehtud töö eest ja soovis edu jätkamiseks. Püstitõusmisega mälestati manala teedele asunud abistamistegevusega seotud inimesi. Siinses ühiskonnas deklamaatorina tuntud esinaine Helju esitas Lydia Tori luuletuse „Vabadussõja taustal“. Kõnelejaks oli kutsutud Teise maailmasõja veteran Ülo Tamre, kelle algussõnad daamidele olid südamesse tungivad. „Mul on au ja heameel olla teie keskel. Mitmed meist siin on sõjavigastustega. Võibolla mõistame paremini teie tänuväärset tööd kui enamus teisi kaasmaalasi. Sõjavigastatud Saksamaal ja Eestis austavad teid. Suurim tänu kõigi eest.“ Edasi andis kõneleja ülevaate Tartu rahulepingu sõlmimise käigust, tuues esile vähetuntud fakte piirjoone ajamisest Eesti ja Vene vahele, mis oli raskustega seotud enamlaste territoriaalsete nõudmiste tõttu. Eesti delegatsiooni juhi Jaan Poska kindel hoiak ja osavus kaitsta noore vabariigi huve saavutas vastaspoolelt suuri järeleandmisi. Läbirääkimiste ajal Tartus käisid rindel ägedad lahingud. Mõlemad sõdivad pooled püüdsid lahingutegevusega mõjutada diplomaatide vahel toimuvaid kõnelusi. Ü. Tamre analüüsis Tartu rahulepingu tagajärgi kuni tänapäevani. Teatavasti praegune Venemaa ei tunnusta seda dokumenti ja selles fikseeritud piiri kahe riigi vahel. Ka mõned Eesti juhid on löönud kõhklema. Andres Tarand peaministrina oli esimene tipp-poliitik, kes teatas, et loobume nõudest Petseri- ja Ingerimaale. „Ainult romantikale toetudes on raske tänapäeva maailmas elada,“ oli tema väljend sel puhul. Sõjamehest kõneleja tõi veel teisigi näiteid, kus idanaabrile tehakse järeleandmisi ilma midagi vastu saamata. Lõpuks andis ta mõningat statistikat Eesti rahvaarvu liikumisest N. Liidu teise okupatsiooni algul ja lõpus, mis näitab, et 44 aasta jooksul suurenes eestlaste arv kodumaal 20 protsendi võrra, muulaste arv aga samas ajavahemikus 1150 protsenti. Eesti Vabariigi sünnipäeva südamesoojuses tähistav koosviibimine lillekaunistustega ja põlevate küünaldega ning sini-must-valge lipuga kaunistatud laua ümber lõpetati keskpäevase lantshiga, mida virgad käed olid valmistanud ja kodunt kaasa toonud. Ja nagu sünnipäeval ikka, pakuti kohvi ja kringlit. Küsimusele, mida toob tulevik vahvatele daamidele, vastas esinaine H. Salumets, et see on otsustamata. Eesti taasiseseisvumisest alates on abi suunatud kodumaal elavaile sõjainvaliididele Eesti Sõjameeste Ühingu kaudu. Sõjainvaliidid Saksamaal on lülitunud kohalikku majandusse, on seal pensioniõiguslikud. Nende organisatsioonidega, kui need veel eksisteerivad, on katkenud side. Ring pole unustanud kohalikku eesti ühiskonda, kuigi siin pole tegemist invaliididega. Nii on toetatud Toronto Eesti Maja, lasteaeda, Ehataret, aupeakonsulaati. Abistamistegevuse kõrval on rõõmu pakkunud ringi liikmete omavaheline kokkuhoiutunne ja isamaaline meelsus, mille üheks väljendiks oli ka iseseisvuspäeva tähistamine. Järgmine üritus on loterii Eesti Majas 11. aprillil 2002.a.

Märkmed: