Liitlaste poliitilised ja sõjaväelised juhid tunnistavad, et kampaania Saddam Husseini kukutamiseks kujuneb raskeks ning aeganõudvaks. Kõige verisemad kokkupõrked seisavad ees Bagdadis, kusjuures väga tõenäoliselt saab teoks kõige enam kardetud stsenaarium – sõda linnatänavail.
- - - - -
USA armee maavägede komandör Iraagis, kindralleitnant William Wallace ütles ajalehele Washington Post, et iraaklaste visa vastupanu ning kaugetest vahemaadest tingitud raskused koalitsioonivägede varustamisel on pidurdanud edasitungi Bagdadi peale, suurendades tõenäosust, et sõda kujuneb pikaks.
Wallace tunnistas ka, et USA ei osanud arvestada regulaararmeesse mittekuuluvate iraaklaste partisanisõja taktikaga. “Vaenlane, kellega me võitleme,” ütles kindralleitnant, “on erinev sellest, kellega ameerika sõdurid olid sõjaväeõppustel harjutanud võitlema.”
Ka Suurbritannia peaminister Tony Blair möönis usutluses BBCle, et ees seisavad rasked ajad ning et Iraagi praeguse juhtkonna lahtikangutamine nõuab aega.
Eile andis USA kaitseministeerium korralduse veel enam kui saja tuhande mehe saatmiseks Pärsia lahe piirkonda lähinädalatel, andes tunnistust liitlaste senisest valearvestusest.
Visa ja kavalat vastupanu on osutatud kõikjal, kuid kõige raskemaks kujuneb kahtlemata Bagdadi vallutamine. Praeguste märkide järgi toimuvad suuremad lahingud pealinnast lõunas, kus USA ja Briti sõdurid peavad toime tulema Iraagi Rahvuskaardi fanaatiliste võitlejatega. USA kaitseminister Donald Rumsfeld märkis eile, et Bagdadist 65 kuni 80 kilomeetri kaugusel ees ootavad lahingud saavad olema sõja raskeimad.
Iraagi kaitseminister Sultan Hashim Ahmed avaldas eilsel pressikonverentsil arvamust, et liitlased piiravad Bagdadi juures asuvad iraaklaste positsioonid ümber viie kuni kümne päeva pärast. Edasi peavad nad aga linna sisse tulema, lisas ta. Jumala tahtel, ütles kaitseminister, on Bagdad võitmatu.
Võitmatu vahest mitte, kuid kuidas võtta Bagdad ära nii, et mitte korrata Stalingradi või Groznõi tüüpi lahinguid, millega kaasnesid suured purustused ja rohked inimohvrid?
“Kui me vaatame ajas tagasi, siis me näeme, et aastakümnete jooksul on linnasõjas kasutatud väga erinevaid taktikaid,” ütleb Bank. “Mitte kõik ei meenuta Groznõi taolisi apokalüptilisi olukordi, kus inimesi tapetakse majablokkide kaupa. Kui Iisrael vallutas eelmisel aastal Jenini linna, kaasnes sellega suhteliselt vähe inimohvreid.”
Iraagi teiste keskuste hõivamisel saadud kogemused annavad alust karta, et Bagdadi vallutamine kujuneb komplitseeritud ettevõtmiseks tänu tsiviilisikute hulka segunenud armeevälistele võitlejatele. Al-Zubayris sundisid sellised võitlejad eile ameerika ja briti sõdureid varjuma, kusjuures risttule alla sattusid ka tsiviilisikud.
USA kaitseminister Donald Rumsfeld tunnistas eile, et seda tüüpi võitlejad tekitavad koalitsioonijõududele tõsiseid probleeme.
“Tegemist on surmarühmadega, keda on riigis umbes viie ja kahekümne tuhande vahel. Nad hoiatavad inimesi allaandmise ja ülestõusu eest ning on valmis inimesi maha laskma,” ütles Rumsfeld.
Ka Rumsfeld lisas, et kui algselt lootis Washington Saddam Husseini kukutada suhteliselt väikeste jõududega, siis nüüd ollakse sunnitud Iraaki saatma iga päev lisaks tuhat kuni kolm tuhat sõdurit.