Toimetas Lauri Laugen
www.DELFI.eeVaatamata viimase aja hävitavale majanduslangusele on suur enamus etnilistest eestlastest rõõmsad tagasi olemise üle Lääne „klubis”, mida nad peavad oma loomulikuks koduks, ning ei tunne mingit nostalgiat nelja aastakümne nõukogude võimu järele, mis tõi kaasa rõhumise, puhastused ja militariseerimise, mis muutis suurema osa Läänemere rannikust keelutsooniks, kirjutab Iirimaa ajaleht The Irish Times.
Okupatsioon tõi endaga kaasa ka inimeste sissevoolu teistest Nõukogude Liidu osadest, sest Jossif Stalini ümberasustamisprogrammiga loodeti murda eestlaste vastupanu tema võimule, kirjutab The Irish Times.
Neile inimestele ja nende järeltulijatele on Eesti lahkulöömine Moskvast ning sööst Euroopa Liitu, NATO-sse ja eurotsooni palju vastumeelsem reis.
„Kroonist on ükskõik, mõnikord ma igatsen ikka veel rubla järele,” ütles Siberis sündinud Ljudmilla, kes müüb Tallinna kesklinna kioskis ajalehti ja sigarette. „Nõukogude ajal oli positiivseid külgi – keegi ei muretsenud töö kaotamise pärast ja mul oleks nüüd korralik pension olnud, selle asemel, et endiselt töötada. Me armastasime Venemaad, aga Venemaa hülgas meid, kui Nõukogude Liit lagunes. Venemaa ei toeta meid ja meil on siin mõnikord probleeme, eriti valimiste ajal.”
6. märtsil toimuvate valimiste kampaania tõotab suurendada pingeid Tallinna ja Moskva vahel.
Tallinna Euroopa kultuuripealinna-aasta pressiesindaja Maris Hellrand usub aga, et temal ja tema kolleegidel võib etnilistele erimeelsustele vastumürk olla.
Hellrand usub, et linna sajad erinevad üritused toovad Eesti inimesed kokku, tundes rõõmu erinevustest, samas ka julgustades ühtsusele. „Meil on palju projekte, mis on mõeldud meie rahvusvähemustele – mitte ainult venelastele, vaid ka grusiinidele, ukrainlastele, armeenlastele ja teistele – ja venelased võtavad osa,” ütles Hellrand.
