12. veebruar 2014
Peavoolumeediat ei läbi kuidagi sõnumid Eesti-Vene piirileppe vastastest aktsioonidest. On juba peetud meeleavaldusi (näiteks endised vabadusvõitlejad, Konservatiivse Rahvaerakonna noorteühendus „Sinine äratus" jmt). Toimetuste postkastid on täis üleskutseid piirilepet mitte sõlmida.
Ka õigusteaduse doktor Ando Leps saatis Kesknädala toimetusele mitu repliiki 18. veebruaril Moskvas sõlmitava Eesti-Vene piirilepingu teemal. Esiteks märgib ta, et meie „tulihingelised eestluse edendajad" IRL-ist eesotsas Marko Mihkelsoniga nutavad küll taga presidendi ametiketti ja Tartu ülikooli varasid, mida Venemaa meile ei tagasta, kuid samal ajal ise kingivad piirileppega Venemaale 5,2% maismaad, mis võrdub Saaremaa pindalaga.
Teiseks märgib Leps: Riigikogu ei tohi piirilepet ratifitseerida põhjusel, et Eesti maismaapiiri määramisel on ignoreeritud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepingut (põhiseaduse paragrahv 122 lõik 1), vaid peab vastu võtma otsuse suunata Eesti-Vene piirilepe rahvahääletusele. Just rahvahääletusega teostab Eesti rahvas põhiseaduse paragrahv 56 alusel kõrgemat riigivõimu.
Kolmandaks teatab Leps, et Eesti-Vene piirileppe mahitajad ja täideviijad tuleb võtta vastutusele seaduses ettenähtud korras, kuna nad ei ole arvestanud Eesti rahva tahet.
Kõige lõpuks avaldab Ando Leps oma seisukoha, mille järgi on täiesti loomulik, et Eesti jookseb inimestest tühjaks. Sest näiteks IRL-i suurkogul valiti erakonna üheks aseesimeheks üleilmselt tagaotsitav ja eluaegse sissesõidukeelu USA-sse saanud Eerik-Niiles Kross.
„Kes tahab niisuguses riigis elada?" küsib südamevaluga oma mõtted kirja pannud õigusteadlane.
Mart Niklus 2014-02-13 19:54:00
Isamaaline ilutsemine ja riigireetmine sammumas käsikäes
Jurist Ando Lepsi ja Kesknädala kriitilist suhtumist Eesti riigi reetmisse 18. veebruaril 2014 otse valitsuse tasemel saab üksnes tervitada. Huvitav küll, miks "tulised isamaalased" Lauristini koolkonna ajakirjanikel Eesti Vabariigi diplomaatias ja Eesti-Vene suhetes nii ohjeldamatult laiutada lubavad? Kas ei peaks see valdkond pigem jääma riigiõiguse spetsialistide pärusmaaks?
IRL-i „vaimuhiiglased" (1)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Teada on, et Venemaa Föderatsioon on teatud küsimustes Nõukogude Liidu õigusjärglane.
Juhul kui Venemaa Föderatsioon peab end teatud küsimustes ka Vene NFSV õigusjärglaseks, millega EW Tartu rahu sõlmis, siis on olemas “Vene NFSV ja Eesti Vabariigi riikidevaheliste suhete aluste leping”, mis on vastu võetud 12.01.1991, ja mille on allkirjastanud Jeltsin ja Rüütel.
1991. aasta jaanuaris sõlmitud „Lepinguga riikidevaheliste suhete aluste kohta” said Eesti ja Venemaa õiguslikud suhted uue aluse. Kuivõrd on puudutatud sama reguleerimisvaldkonda, on määrav hilisem kokkulepe (suhete aluste leping, 1991) varasemast mööda minnes (Tartu rahuleping, 1920).
https://www.riigiteataja.ee/ak...
Eesti NSV deklareeris oma suveräänsust 1988. aasta 16. novembril, Vene NFSV aga 1990.aasta 12. juunil. Erinevalt Eestist on suveräänsuspäev Venemaa Föderatsioonis riiklik püha.
1991. aasta 13. jaanuaril tunnustasid Vene NFSV ja vahepeal nime muutnud Eesti Vabariik Tallinnas teineteise suveräänsust. Tegemist ei olnud riikide vahelise lepinguga, vaid kaks Nõukogude Liidu liiduvabariiki deklareerisid poliitilist tahet. Ka Taru rahu sõlmimine oli eelkõige poliitilise tahte deklareerimine, sest selle sõlmisid osapooled, mis riikidena rahvusvahelist tunnustust ei omanud.
Juhul kui Venemaa Föderatsioon peab end teatud küsimustes ka Vene NFSV õigusjärglaseks, millega EW Tartu rahu sõlmis, siis on olemas “Vene NFSV ja Eesti Vabariigi riikidevaheliste suhete aluste leping”, mis on vastu võetud 12.01.1991, ja mille on allkirjastanud Jeltsin ja Rüütel.
1991. aasta jaanuaris sõlmitud „Lepinguga riikidevaheliste suhete aluste kohta” said Eesti ja Venemaa õiguslikud suhted uue aluse. Kuivõrd on puudutatud sama reguleerimisvaldkonda, on määrav hilisem kokkulepe (suhete aluste leping, 1991) varasemast mööda minnes (Tartu rahuleping, 1920).
https://www.riigiteataja.ee/ak...
Eesti NSV deklareeris oma suveräänsust 1988. aasta 16. novembril, Vene NFSV aga 1990.aasta 12. juunil. Erinevalt Eestist on suveräänsuspäev Venemaa Föderatsioonis riiklik püha.
1991. aasta 13. jaanuaril tunnustasid Vene NFSV ja vahepeal nime muutnud Eesti Vabariik Tallinnas teineteise suveräänsust. Tegemist ei olnud riikide vahelise lepinguga, vaid kaks Nõukogude Liidu liiduvabariiki deklareerisid poliitilist tahet. Ka Taru rahu sõlmimine oli eelkõige poliitilise tahte deklareerimine, sest selle sõlmisid osapooled, mis riikidena rahvusvahelist tunnustust ei omanud.
Arvamus
TRENDING
