Priit Värk
Paide linnapea (IRL)
IRL vastab Tõnis Mägi kriitikale: konservatiivsus ja rahvuslus pole kivistunud
Kollaaž: Tõnis Mägi ja Priit Värk Fotokollaaž / Ekspress Meedia, Õhtuleht
http://epl.delfi.ee/news/arvam...
Mõned päevad tagasi muret väljendanud Tõnis Mägi on oma ausate väljaütlemise eest langenud paljude rünnaku alla. Maestrot tuleb tänada aususe eest, mida on avalikus ruumis järjest vähemaks jäänud. Mure rahvusluse pärast on mõistetav.
Rääkides rahvusest, leiab konservatiivne maailmavaade, et inimene on täisväärtuslik, kui ta saab elada talle omases kultuuriväljas, olla oma loomulikus kultuurikeskkonnas. Osad kaasaegsed ühiskonnad eitavad tihti rahvust ja rahvusgruppe. Enamik riike, sealhulgas Eesti, ei erista ametlikus suhtlemises kodanikke etnilise päritolu järgi. 500 aastat tagasi ei olnud rahvus ühegi Euroopa rahva - kõige vähem eestlaste - jaoks oluline. Kui saja aasta pärast oleme sellisel arengutasemel, et rahvus pole inimeste jaoks tähtis, pole seda väärtust vaja ka kaitsta. Kuid praegu on rahvus meie jaoks oluline, sest meil on suur hulk inimesi, kelle elu on täiuslik siis, kui nad elavad eesti kultuurikeskkonnas.
Kui ma ühest küljest jagan Tõnis Mägi muret rahvusluse pärast, siis samas jään eriarvamusele tema väljaütlemisega, et ükski teine erakond peale EKRE ei taha enam vaba olla ja viimased on ainus parempoolne poliitiline jõud. Mägi-EKRE ja mina mõistame konservatiivsusest ja rahvuslust erinevalt.
Mina näen, et konservatiivsus ja rahvuslus pole kivistunud. Võrreldes möödunud sajandi alguse või ka keskpaigaga on konservatiivsus muutunud ja muutub ka edaspidi. Ajaga kaasas käimine on tervemõistuslik lähenemine. Konservatiivsus tähendab, et inimene on vaba ja väärikas olenemata etnilisest päritolust ning suudab end teostada eesti kultuurikeskkonnas. Ka Eesti tervikuna peab olema suuteline välise keskkonna muutustele reageerima. Me ei tohi kapselduda minevikku või minna tänaste globaalsete probleemide – näiteks Islami pealetungi - demoniseerimise teed.
Täna vajame konservatiivset lähenemist, mis võtab arvesse muutunud keskkonna ja muutunud maailma. Eesti on seda joont hoidnud taasiseseisvumisest saati ja teinud seda ka viimastel aastatel kui Euroopat vallutanud migratsiooniprobleemid on ka meil olnud aktuaalsed. See on parempoolne lähenemine.
