Eesti poliitilisel maastikul lahvatas detsembri algul maavärinaga võrreldav skandaal. Selgus, et Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) poliitikud Indrek Raudne ja Nikolai Stelmach teenisid vaheltkasu Tallinna Sadama varade müüki vahendades. Tallinna vanalinnas võrdselt Stelmachile, Raudsele ja Siim Kabritsale kuuluvasse korterisse on registreeritud suur hulk Vene miljonäre, kes on tehingute tulemusena saanud Eesti elamisloa, mis võimaldab neil vabalt Schengeni viisaruumis liikuda.
Tehingu juurde käis veel nõustamisleping, mille alusel maksti üle 600.000 Eesti krooni Stelmachi elukaaslasele kuuluvale firmale. Segane ja must lugu, mida uurib nüüd Kaitsepolitsei, selgitamaks, kas aktsiamüük oli kuritegelik ja kas seda saab tühiseks tunnistada. IRL mõistis elamislubadega äritsemise üheselt hukka. Raudne ja Stelmach on IRList nüüdseks lahkunud.
IRLi kuuluv Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam mõistis samuti elamisloaäri hukka, kuid leidis, et kokkuvõttes võib see skandaal nii erakonnale kui kogu Eesti ühiskonnale hoopis positiivselt ja puhastavalt mõjuda. Vaja on vaid sellest õiged järeldused teha ja asjaosalised peavad ka poliitilise vastutuse võtma. Kelam lisas, et kui suudetakse luua normaalne õhkkond ja „teatud kamp“ oma tegude eest vastutab, siis oleks see IRLile lausa jõulukink. Ka riigikogulasest IRLi liige, Marko Mihkelson, kelles nähakse üht võimalikku erakonna uut juhti, väljendas lootust, et erakond tuleb sellest kriisist välja tugevama ja ühtsemana. Samasse erakonda kuuluv Andres Herkel arvab, et Eesti poliitika vajab usaldusväärset rahvuskonservatiivset erakonda, mis on Eestis tegelikult esil olnud alates taasiseseisvumisest ja juba enne sedagi – ERSP asutati ju 1988. a. Hiljem ühinesid ERSP ja Isamaa sujuvalt Isamaaliiduks (1995) ning 2006. a ühines Isamaaliit Res Publicaga, moodustades IRLi.
Isamaaliidu ühinemine Res Publicaga tõi omal ajal kaasa mitmeid ideoloogilisi ja teisi probleeme, mis tulid nüüd eriti esile seoses kõnealuse skandaaliga. Miks siis üldse ühineti? Põhjus oli lihtne. Ühinemise eel oli Isamaaliidu toetus kerkinud üle 10%, aga Res Publica heitles 3-5% vahel, vaakudes valimiskünnise piiril. Kuigi juba siis oli mõlemal parteil lahkarvamusi, loodeti luua ühtne paremerakond ning tõkestada seeläbi Keskerakonna võimulepääsu, mis ka õnnestus. IRLi ja Reformierakonna koalitsioon on olnud siiani monoliitne. Esmaspäeval selgus üllatav fakt, et kõnealune afäär ei olegi mõjutanud IRLi populaarsust, mis on viimased neli kuud püsinud samal tasemel ehk 16%-lisena.
Nüüd tuleb muidugi poliitikutel teha järeldusi elamislubade skandaalist. Tegemist on keerulise dilemmaga: kuidas vältida kahtlase tausta ja kavatsustega inimeste elamislubade sõelast läbipääsemist, ja teisalt, kuidas tagada, et need, kes Eestisse lähevad ausate kavatsustega õppima, töötama või äri tegema, sinna ka pääseksid. Aga eks see – petturite ja nende ebaausate kavatsuste paljastamine – ole tegelikult ka Kanada ja paljude teiste riikide probleem.
IRLi kriis – jõulukingitus? (4)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Tuleb välja et poliitikas ei ole puhtust olemas. Iga mees vaatab kuidas suuremat kasu loigata.
Millise ajaarvamise jargi algas 25'ndal detsembril 10 225. aasta?
Paluks viidet allikale!
Paluks viidet allikale!
Arvamus
TRENDING
