Neljapäeval, 1.detsembril kell 14 tähistab Isamaa ja ResPublica Liidu rahvuslaste ühendus mälestusmiitinguga Eesti Vabariigi vastu suunatud kommunistide riigipöördekatse mahasurumist 1. detsembril 1924 ning mälestab hukkunud Eesti sõdureid. Miiting toimub Tondipoiste mälestussamba juures.
„Tondi kasarmute kaitsel oma elu ohverdanud kadetid on saanud omamoodi sümboliks. 1924. aastast tõusid Eesti Vabariigis uuesti päevakorda sõnad „kaitsetahe“, „isamaa armastus“ ja „relvavendlus“. Meie ülesanne on hoida elus nende sõnade tähendus, sest iseseisvus ei ole kergesti kättevõidetav ega midagi iseenesest mõistetavat. Iseseisvus on elus peamine väärtus, mille kaitsele peab pühenduma kogu rahvas ja riik,“ sõnas IRLi rahvuslaste ühenduse esimees Tarmo Kruusimäe.
Kolmandat korda peetavast mälestusmiitingust on osa oodatud võtma kõik huvilised.
Tarmo Kruusimäe
IRLi rahvuslased mälestavad riigipöördekatses hukkunuid SI-341 (1)
Eestlased Eestis | 30 Nov 2011 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
1917. aasta 5. novembril, kaks päeva enne Suure Oktoobrirevolutsiooni algust ja Nõukogude Venemaa loomist, moodustati Nõukogude Eesti riik eesotsas Jaan Anveltiga, mille iseseisvust tunnustas Lenin 8. novembril.
See riik eksisteeris 1918. aasta 4. märtsini, mil Saksa väed ajasid eesti kommunistid Eestist minema ja asusid Bresti rahust lähtuvalt looma Balti Hertsogiriiki.
Taastati 1918. aasta 28. novembril ning likvideeriti Vene Loodearmee ja Eesti vabariiklaste poolt 1919. aasta 18. jaanuaril. Üritati taastada 1924. aasta 1. detsembril aga taastati alles 1940. aasta 21. juulil president Konstantin Pätsi ja vabadussõdalasest valitsusjuhi Johannes Varese poolt.
Seega, 1940. aasta 6. augustil astus Nõukogude Liitu mitte Eesti Wabariik, vaid Nõukogude Eesti, aga 1991. aasta 20. augustil astus NL-ist välja 1990. aasta 8. mail loodud Eesti Vabariik.
Kuna Vene NFSV muutus 1990. aasta 12. juunil Venemaa Föderatsiooniks ja astus de jure NL-ist välja, siis kuulus Eesti Vabariik NL-i koosseisu ka ilma Venemaa Föderatsioonita.
See riik eksisteeris 1918. aasta 4. märtsini, mil Saksa väed ajasid eesti kommunistid Eestist minema ja asusid Bresti rahust lähtuvalt looma Balti Hertsogiriiki.
Taastati 1918. aasta 28. novembril ning likvideeriti Vene Loodearmee ja Eesti vabariiklaste poolt 1919. aasta 18. jaanuaril. Üritati taastada 1924. aasta 1. detsembril aga taastati alles 1940. aasta 21. juulil president Konstantin Pätsi ja vabadussõdalasest valitsusjuhi Johannes Varese poolt.
Seega, 1940. aasta 6. augustil astus Nõukogude Liitu mitte Eesti Wabariik, vaid Nõukogude Eesti, aga 1991. aasta 20. augustil astus NL-ist välja 1990. aasta 8. mail loodud Eesti Vabariik.
Kuna Vene NFSV muutus 1990. aasta 12. juunil Venemaa Föderatsiooniks ja astus de jure NL-ist välja, siis kuulus Eesti Vabariik NL-i koosseisu ka ilma Venemaa Föderatsioonita.
Eestlased Eestis
TRENDING
