26. ja 27. novembril toimus Eesti Maja galeriisaalis Jaan ning Tarmo Tristan Tengi maalide näitus. Eksponeeriti 30 Jaani ja 9 Tarmo maali. Ei ole just sageli, et isa ja poeg esinevad ühise näitusega, mistõttu nad pälvisid meie ühiskonnas küllaltki suurt tähelepanu.
Isa Jaan (vas.) ja poeg Tarmo Tristan Teng oma maalide ees. Vasakul on Jaani maal "Lai tänav ja paremal Tarmo töö "Large Fries".
Foto: P. Kaups
Foto: P. Kaups
Jaan Teng sündis Eestis, kuid sai oma hariduse Inglismaal ja Kanadas. Ta lõpetas Toronto Ülikooli kunsti ja filosoofia ala. Omandas magistrikraadi OISE-s (Ontario Institute of Studies in Education) kompuutri ja multimeedia alal, töötas meediadirektorina George Brown'i Kolledzhis ning õpetas kompuutrigraafikat Peterborough' Fleming Kolledzhis. Jaan Teng on ka Kuningliku Astronoomia Koondise ja samuti Kawartha kunstnike grupi liige. Ta elukohad on Peterborough's ja Eestis, Tallinnas.
Tarmo Tristan Teng on sündinud Kanadas. Pärast alghariduse omandamist lõpetas ta Ontario Kunstikolledzhi (OCA) disaini alal ja Toronto Ülikooli matemaatika-füüsika erialal.
Peab kohe nentima, et isa ja poja ainevalik, visioon ja menetlus on väga erinevad. Kui Tarmo looming on mittefiguraalne, elav ja rõõmus, siis Jaani maalid on realistlikud, tumeda koloriidiga, mõneti isegi sünged Tallinna motiivid, lilled ja interjöörid. 15 tööd olidki Tallinna vaated, suuremad ja väiksemad; osa neist pika ja kitsa vertikaalse formaadiga („Niguliste, Rüütli tn.“, „Lai tn. Olevi kirik“ jt). Flooramotiividest oli ehk valdavaim mõõdus 90x1050 cm „Pumpkin Patch“ ja samuti vertikaalne „Sunflowers“. Sisevaadetest võiks nimetada taieseid „Vokk — Tallinn“ ja „Kohviveski“.
Sümboolikat oli kasutatud kahe maali juures — üks neist on „Raua tänava fööniks“, mis kujutab vanu puidust korterimaju ja nende taga kerkivaid lummuslikke pankade ja hotellide torne. Teise maali nimeks oli „Soviet Machine Age Woman“, mis kujutab üle maa sirutuvat naisefiguuri, kelle tõusmist takistavad hammasrattad ja masinad.
Tarmo loomingust köitsid tähelepanu mitmed tööd, neist ehk esimesena „Heisenberg's Principle“. (Dr. Werner Karl Heisenberg oli teatavasti saksa füüsik, kelle uurimusi kvantfüüsika ja tuumateaduse alal on tunnustatud Nobeli preemiaga). Taidur kujutab siin kosmose algainete segunemist või vastupidselt — mittesegunemist. „Plutons Ascending Social Strata“ on samuti lummuslik — selles on näha plutoniite, ürgkivistisi langemas tänapäeva moodsat ühiskonda kujutavale tasandile. „Conflicting Broadcasts“ viib meid kujukalt tagasi kunagisse aega, kui raadiosaateid segati ja sellest tekkis helivööndite virr-varr. Tarmo Tengi loomingust oli väljas ka pool-realistlik lõuend „Large Fries“, mis kujutab McDonaldi friikartuleid ülisuures formaadis.
Näituse eriväljapanekul olid veel Tarmo OCA õpingutekaaslase Barbara Trott'i ehted.
Laupäeva hommikupoole külastati nätust elavalt, kindlasti lahkuti sealt heade muljetega.
Jaan Teng nimetab oma visioonis värvi isiklikuks tunnetuseks, mida saab teistega jagada vaid harmooniate ja kontrastide kaudu. „Iga loomise akt on meie sisemise tunnetuse ikoon, mida saame teistega jagada oma ühiskonnas.“