Reet ja Tom on saanud inspiratsiooni ka oma isa, tuntud Toronto eesti arsti dr. August Mae elukäigust, kes alustas arstiõpinguid Eestis rasketel sõja-aastatel, millest ta paraku lastele eriti ei rääkinud. Nii paljudki mehed, kelle noorusesse jäid sõjasündmused, ei tahtnud neid hilisemas elus meenutada ega ka oma lastega jagada. Kuid neid sündmusi ja jutte tuleb elavana hoida, arvavad Reet ja Tom ning kuni nende rääkijaid on veel elus – neid ei ole enam väga palju – lugusid jäädvustada. Nad on väga austatud, et leidus mehi, kes olid valmis oma lugu jutustama – nii Kanadas kui ka USAs. Kindlasti on palju teisigi, kes sooviksid oma vanemate ja vanavanemate sõjaaja lugude kohta rohkem kuulda, kuid rääkijaid pole enam kahjuks elavate kirjas. Ja kui järeltulevad põlved neid lugusid ei kuule, siis aastakümnete pärast pole seda võimalik enam taastada.
Idee meeste juttude kogumiseks sündis juba eelmist, naistest jutustavat filmi valmistades, ja jutte/lindistusi on selle ajaga kogunenud mitmeid. Lisaks eesti isade lugudele on kogutud ka lätlaste jutustusi, nii et sündiv film saab rääkida tervest balti diasporaast ja laiemalt ka Baltimaade ajaloost, tõstes nii baltlaste kui teiste rahvuste teadlikkust sellel ajaperioodil juhtunu kohta. Reet ja Tom on lugusid kogudes kuulnud, kui palju südames oli neil meestel oma kodumaa ja kui sügav kahjutunne hinges, et kodumaa ei olnud enam vaba. Paljud ei teadnud aastaid, mis kodumaal ja sinna jäänutest sai ning oli teadmine, et Välis-Eesti peab varasemat alles hoidma.
Kes on huvitatud projekti kohta rohkem lugema ja infot saama, on teretulnud külastama veebilehte https://eestilood.com, seal on võimalik ka oma rahalist toetust anda. Kontakt:balticstories2018@gmail.com.